Roman Zaštšerinski: korraga saime aru, et aju meil pole

Zaštšerinski rääkis, et ta pole kunagi mõelnud kokaks saada ja üleüldse on ta tegelikult laisk. Tööd pidi ta tegema hakkama selle pärast, et tema vanemad sattusid kriminaalsesse skeemi ja pere kaotas kõik. Nii pidi ka tema tööle minema, et aidata perel laene tagasi maksta.

Kokakooli läks Zaštšerinski seetõttu, et seal polnud vaja eksameid teha. „Mul on olid head hinded ja kõik lootsid, et ma lähen ülikooli,“ rääkis ta. „Aga tollal ma eesti keelt ei osanud. Kõik mu tuttavad müüsid Kadaka turul asju ja ma mõtlesin siis ka, et miks üldse ülikooli minna.“

Tööd hakkas Zaštšerinski tegema koos tädipoeg Igoriga. „See töötegemise kirg oli nii suur, et polnud vahet, palju töötada. Kõige pikem tööpäev oli 56 tundi järjest.“ Esimesed kokakogemused sai Zaštšerinski Pegasusest ja eriti tänulik on ta Köögikupjana tuntud Juha Rantanenile, kelle käe all ta töötas restoranis Ö. Ö omanikud vaatasid, et Romanist ja Igorist võib asja saada ning lubasid neil vigu teha. „Me hakkasime endasse uskuma ja omanikud ei seganud meid. Nad nägid, et me tahame teha ja võime töötada öö läbi. Ära joo ennast täis töökohal, ära jää magama töö juures, selle me õppisime ruttu ära. Aga tänu omanikele saime Igoriga palju õppetunde, mis meie edasise äri kindlustasid.“