Isalt pärandiks saadud osalus lahustus kavalates manöövrites

„Ära muretse, kõik on korraldatud,“ ütles Velju Vaikre oma elukaaslasele veidi enne surma. 2008. aastal sureb vaid 44aastasena trükistega tegeleva firma juhatuse liige ja osanik Velju Vaikre. Velju on ametlikult abielus Anu Vaikrega, ent juba mõne aasta elanud koos uue elukaaslasega.

Uues kooselus sündis laps, kes isa surma hetkel oli vaid pooleteiseaastane. Velju oli korra või paar elukaaslasega rääkinud, et Velju vara jagamisega on kõik selge ning tema bioloogiline laps on kindlustatud ka pärast tema surma. Kuid kui Velju pärast haigust igaveseks elukaaslase diivanil uinus, selgus, et pärandvara jagamine osutub keerulisemaks, kui võis arvata. Vara jagamine pole lahendust leidnud ka kaheksa aastat hiljem.

Lisaks muule varale kuulus Veljule osalus Reva Print OÜs. Firmas, kus ta ise töötas ning oli juhatuse liige. Reva Print OÜ suuromanik on Velju äi, Toomas Reimo, ning ka tema abikaasa Anu Vaikre omas sel hetkel firmas 25protsendilist osalust. Veerand firmast kuulus aga Veljule ja jagunes pärast tema surma viieks – tema esimeses kooselus sündinud kahe lapse, ametliku abikaasa Anu Vaikre ja tema tütre Heleni, kelle Velju oli lapsendanud, ning uue elukaaslasega sündinud lapse vahel. Velju surma järel ostis Anu Vaikre koos oma tütrega Velju esimesest kooselust sündinud kahe lapse osalused üles ning moodustas kaasomandi, mille ringi kuulus Anu Vaikre, tema tütar Helen ja Velju bioloogiline laps Keit*.

Olgugi, et omaniku enda seatud tähtajad olid möödas, tegi suuromanik Toomas Reimo kanded osaluse suurendamiseks ning see märgiti ka Äriregistrisse, varasemalt 50protsendi omanikust sai 94,52protsendiga omanik. Velju lapse osalus oli selle tulemusel kahanenud 0,91protsendini. Lisaks on alles jäänud firma osalus Velju lapse tahte vastaselt deponeeritud notari Kaata Kartau kontole.

Algselt kuulus Toomas Reimole 50protsenti, Anu Vaikrele 25protsenti ja Velju Vaikrele teine 25protsenti. Ajal, kui kapitali otsustati suurendada, jagunes Velju osa pärandvarana kolme inimese vahel. Anu, Velju adopteeritud tütre Heleni ja Velju noorima lapse vahel.

Toomas Reimoga ei õnnestunud Äripäeval mitme nädala jooksul ühendust saada. Tema esindaja advokaat Ain Alvin jäi kommenteerimisel pealiskaudseks. Esitatud küsimustele vastamisest põikles Alvin enam kui nädala kõrvale ning märkis, et antud juhul ei ole väikeosanike õigusi rikutud, mis on tuvastatud esimese astme kohtuotsusega. Ka ettevõte väikeomaniku Anu Vaikre hinnangul ei ole kellelegi liiga tehtud.

*Alaealise lapse nimi on tema kaitseks muudetud. Väikeosaniku eestkostja töötas aastaid tagasi Äripäevas.

Anu Vaikre: kellelegi pole liiga tehtud

Velju Vaikre abikaasa Anu Vaikre, kes on OÜ Reva Print osanik ja müügijuht, jäi Äripäevaga vesteldes napisõnaliseks ega soovinud firma osaluste jagunemist kommenteerida.

Kõne 1

Olete Reva Print osanik, teil on eraldi seisev osalus ja kaasosalus, mis deponeeritud notarile, miks see osalus notari nimel on?

See on meil pooleliolev teema ja ma ei kommenteeri seda.

Tegemist on kaasomandiga, miks seda kaasomandit lahusvaraks ei vormistatud?

Ma ei oska seda kommenteerida. Tegemist on poolelioleva vaidlusega ja ma ei lahka seda võõraste inimestega.

Kas teile tundub, et väikeosanikule on liiga tehtud?

Ei ole kellelegi liiga tehtud.

Kellegi osa ilma tema soovita vähendatud ei ole?

Ei. Ma ei soovi teiega rohkem vestelda, aitäh! 

Kõne 2

Reva Print üldnumbrile, vastab taaskord Anu Vaikre ja märgib, et omanikuga ühendust saada ei ole võimalik ei telefonitsi ega e-kirja teel. Ta võttis ajakirjaniku kontaktandmed ning lubas need Toomas Reimole edastada. Vastust neilt aga ei tulnud.

Krõbe laen omanikult

Pärast ühe osaniku, Velju Vaikre surma, andis osaühingu Reva Print suuromanik Toomas Reimo 2009. aastal ettevõttele kõrge 24protsendise intressiga miljonikroonise laenu. Samast ajast pole ettevõte kordagi dividende maksnud, kuigi kontole on kogunenud ligi 300 000 eurot jaotamata kasumit ning varem oli ettevõte dividende maksnud. Näiteks aastatel 2006 – 2007 võeti firmast pea miljon krooni dividende.

Väikeosanikele jäi ebaselgeks, miks selline laen on antud. Toomas Reimo jäi selgitustega Äripäevale kättesaamatuks ning tema esindaja advokaat Ain Alvin keeldus teemat kommenteerimast. Samas maksuamet selgitas, et maksuvabalt omanik firmaga seotud tehingutega raha välja viia ei saa. Maksuameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi selgitas, et omanik on firmaga seotud isik ja nendevahelistele tehingutele kehtivad siirdehinna reeglid.

„Kui omanikult võetakse laenu kõrgema intressiga kui turuväärtus, tekib ettevõttel tulumaksu tasumise kohustus turuhinda ületavalt osalt. Siirdehinnad ongi seepärast maksustatud, et ettevõttest ei saaks maksuvabalt raha välja võtta ja kasum jagataks ikkagi kasumina,“ kommenteeris Liivamägi.

Ta lisas, et kui omanik on ka näiteks juhatuse liige, siis võib maksukohustus tekkida hoopis erisoodustuse paragrahvi alusel, sõltuvalt sellest, mis on tehingu tegelik majanduslik sisu.

Eesti Maksumaksjate Liidu juhatuse liige Lasse Lehis märkis, et kui tegemist on Eesti residendiga, siis tuleb intressidelt kinni pidada 20% tulumaksu. Ka tema rõhutas, et kui intressimäär on turutingimustest kõrgem, siis maksustatakse turuhinda ületav osa Eestis siirdehinnana.