Glikmani naelavabrik lööks Helmiga käed

Kui Glikmanil oleks advokaadibüroo asemel naelavabrik, liituks ta vabatahtlikult maksuameti plaaniga maksudeklaratsioonid kaotada. Advokaadibürood ei saa sellega kaasa minna, sest nende suhtes kehtivad kõrgendatud konfidentsiaalsusnõuded.

Glikman suhtub maksuameti plaani kaotada aastaks 2020 maksudeklaratsioonid optimistliku pessimismiga. „Kui programmiga liitumine on vabatahtlik, ei ole mul mitte ühtegi vastuväidet,“ ütles ta. „Kui see on kohustuslik, siis on põhiprobleem selles, et maksumaksja avab riigile ligipääsu ka nendele andmetele, mis ei ole vajalikud maksude määramiseks.“ Praegu deklareerib maksumaksja ainult neid andmeid, mida on maksude määramiseks vaja. Aga kui ta deklaratsiooni ei esita, siis peab ta riigile avama ligipääsu kas oma pangaandmetele või raamatupidamisprogrammile, ja sealt on juba kättesaadav ka ärisaladus ja pangasaladus. „Advokaadibüroode puhul oleks see mõeldamatu, sest nii lekiks klientide info, mida kaitseb nii kohalik seadus kui ka rahvusvahelised normid,“ selgitas ta.

Glikman ütles end kindel olevat, et kui maksuameti peadirektor neid andmeid vaatab, ei leki need kuhugi. Aga maksuamet on suur ja on ju olnud juhtumeid, kus maksuandmeid on kasutatud ebasihipäraselt, meenutas ta. „Selle kohta on isegi üks riigikohtu lahend, kus maksuametnik jäi andmete kogumisega vahele. Amet käitus aumehena ja lõi ta minema, aga kohus ennistas ta tööle tagasi.“

Glikman lisas, et kui ettevõtja on sellise süsteemiga liitunud, siis peaks ta sellest oma äripartneritele teada andma. „Kui see on tehtud, siis on kõik korras.“ Ettevõtjale oleks see tema hinnagul sõnul kasulik. „Paljud väikeettevõtjad on praegu loobunud ettevõtlusest, sest kui nad löövad kokku hiiglaslikud maksud ja raamatupidamiskulud, siis ei tasu enam edasi nokitseda. Ma ei tea ühtegi vaimselt tervet ettevõtjat, kes naudiks maksudeklaratsioonide täitmist ja nende eest maksmist. Nii et sellega saaks suure probleemi jalust ära.“

Raamatupidamine ei kao

Helmi sõnul käiks deklaratsioonide kaotamine mitmes etapis. „Esimene etapp on kindlasti tulu- ja sotsiaalmaksudeklatsioon. Meile tuleb iga kuu 100 000 deklaratsiooni. Kui see süsteem on välja töötatud, hakkab neid vähemaks jääda ja väikeettevõtja aeg vabaneb. Käibemaksuteemas on palju nüansse, aga ka seda ei peaks üle parda viskama.“ Helm ei näe põhjust, miks ei võiks Eesti ennast reklaamida ettevõtluskeskkonnana, kus maksude tasumiseks ei ole vaja maksuametit. „Vahel öeldakse, et ah, 10 000eurone maksuotsus, see on väike summa, aga teeni see 10 000 eurot väikeettevõtjana, et see ära maksta.“

Raamatupidajate murest võimaliku töö kaotamise pärast saab Helm aru. „Aga ega raamatupidamist pole vaja ainult maksuameti jaoks, ettevõtja tahab ise ka ülevaadet.“ Siiski leiab ta, et see visioon võiks nügida natuke ka raamatupidamise regulatsiooni. „Las väikeettevõtja ise otsustab, kui palju tal seda arvepidamist vaja on,“ pakkus ta välja. „Kas peab siis alati riik ütlema, kuidas sinu raamatupidamine peab olema tehtud.“ Helm näeb maksuameti edasist funktsiooni ettevõtjale info jagamises, mitte niivõrd kontrollimises. „See mõjutab maksumoraali märksa rohkem kui mingi maksuameti revisjon, mis lõpeb mingi summa määramisega. Väikeettevõtlus on elu alus. Riik võiks julgelt välja öelda, et me usaldame ettevõtjat ja maksuameti roll seisneb info jagamises riigi poolt ettevõtjatele.“

Glikmanile meeldiks selline signaal, sest tema sõnul on Eesti majandus väga raskes stagnatsiooniperioodis. „Oma ettevõtjad lahkuvad, välisinvestorid lahkuvad, selg ees, üksteise otsa komistades.“ Aga veel paremaks kui deklaratsioonide kaotamist peab ta Läti mikorettevõtete regulatsiooni ülevõtmist, kus ettevõtja maksab 9 protsenti käibe pealt ja raamatupidamine on väga lihtne. Kui see Eestis kehtiks, siis rajaks Glikman advokaadibüroo kõrvale kohe mingi mikroettevõtte.

Marek Helm ja Leon Glikman kohtusid Äripäeva otse-eetris Eduka Eesti arvamuskonkursi sõsarüritusena sündinud debatisarjas, mis keskendub Eesti majandusedu seisukohalt olulistele teemadele.