Mäss USSis

Ettevõtte suuromaniku Urmas Sõõrumaa sõnul on sellise info levitamine diletantlik ning töötajate koondamine firma loomulik protsess. Ta selgitas, et USS on sündinud kaheksa-üheksa firma liitmisel, juhid olnud erinevad inimesed, erinevad on töökultuurid ja tehnilised lahendused.

„Kogu koormat peeti üleval, sest kliendid olid seotud inimestega. 15 000 klienti sobib tänapäevaste tehniliste lahenduste juures juba ka ainult arvutist juhtida,“ ütles Sõõrumaa. „Kui G4S peaks praegu USSi ära ostma, siis tema sajast administreerivast töötajast läheks vaja võib-olla viit. Kas siis öeldakse ka, et jama on majas? Seda nimetatakse äriks ja ettevõtluseks,“ lisas ta.

Allakäik uue juhi saabumisega

Kevadeni USSi tehnikadirektorina töötanud Vitali Polkopa sõnul on ta loonud nüüdseks ühes vanade kolleegidega tehnikateenuseid pakkuva ettevõtte, kus nad püüavad vältida just neid vigu, mida ta nägi USSis kahe aasta jooksul. Ta märgib, et polnud kevadel üldsegi mitte esimeste lahkujate seas pärast firma juhi vahetumist.

„Kui Sven Nuutmanni eesmärk oli arendada ettevõtet, siis Meelis Krämann oli minu arvates võetud selleks, et valmistuda ettevõtte müügiks. Juhtimisstiil ja ettevõtte sisemine atmosfäär muutusid täielikult. Kahju on sellest, et müügiplaanidest ettevõttes ei räägitud ja personali eest seda varjati. Pigem räägiti sellest, et ettevõte areneb ja kõik on hästi,“ sõnas Polkopa.

Tervislikum oli lahkuda

Kevadel ühendati USSi lõuna ja lääne regioon, mida juhib nüüd lõuna piirkonna juht. Märtsi keskpaigas lahkus USSist lääne regiooni juht Andres Eeskivi. „Meie üks konkurent tegi sama asja läbi ja ka mina aimasin, et võib niimoodi minna. Minu jaoks see üllatus ei olnud, nägin seda ette. Seda, kas see oli õige tegu, ma ei kommenteeri,“ lausus Eeskivi.

Ta ütles, et kui möödunud suvel tuli firmasse uus juht Krämann, oli omajagu muutusi. Paljudele polnud need uuendused vastuvõetavad ja sellepärast lahkuti. Eeskivi sõnul tundis ta end sellel tööl ammendanuna ning läks enda initsiatiivil ära. „Olen töötanud selles valdkonnas 20 aastat ja arvasin, et tervislikum on vahepeal ka midagi muud teha. Osa inimesi lahkus, kuid lääne piirkonnas võeti inimesi ka juurde, meil läänes polnud tüliga lahkumisi. Minu kogemus näitab, et pole eriti mõtet peamaja asjadega kursis olla, see ei anna mitte midagi juurde,“ rääkis ta.

Eeskivi lisas, et juba mõnda aega annab tunda see, et kõikidel turvafirmadel on praegu ärev aeg – tööd tuleb teha meeletult ja tasu selle eest on väike. „Ega see mingi unelmate äri ole. Keegi ei võitle enam võidu eest, kõik võitlevad ikka elu eest. Konkurents on suur, pingutama peab meeletult.“

Palgatülid viisid töövaidluskomisjoni

Tänavu üheksa kuuga on üheksa USSi töötajat estanud töövaidluskomisjoni kaebuse, millega on ettevõte kaebuste arvu poolest esirinnas. Eelmisel aastal laekus USSi peale töövaidluskomisjoni vaid neli kaebust. Tänavustest kaebustest üks puudutab tööaja korraldust, kuid kõik ülejäänud on seotud tööinspektsiooni kinnitusel töötasuga.

Tööinspektsiooni pressiesindaja Kristel Abeli sõnul on enamikus kaebustest ainuke nõue sissenõutavaks muutunud töötasu. Ühel juhul on avalduses koos mitu nõuet: saamata jäänud ületunnitöö ja öötöö tasu, ebaseaduslikult kinni peetud töötasu, puhkusetasu ning maksuvaba tulu väljamõistmise nõuded. Ühel juhul on vaja tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus ning mõista välja lisatasu ja puhkusehüvitis.

Tulemus oli aga see, et kolmel juhul avaldaja loobus oma nõudest, kolmel juhul rahuldati avaldus osaliselt ning ühel juhul ei ilmunud avaldaja kohale, seega menetlus lõpetati, ning mõni kaebus on veel nii värske, et menetlus alles käib.

Sõõrumaa tõrjub süüdistusi selle kohta, et USS on palkade maksmisel hilinenud. „Need, kes nii räägivad USSist, ei tunne tööprotsesse. Kas teile tundub usutav, et kui osta kokku üheksa firmat, siis neid kokku pannes on võimalik sünergiat saavutada?“ 

Ta ütleb, et USSis töötab 1100 või 1200 inimest, kellega on erinevaid töösuhteid ja kõigile ei taha ta liiga teha. „Aga neid lahti lastud vargaid, kes on koos kliendi ja pihta pandud andmebaasiga läinud ning firma aja ja vahenditega kõrvaläri teinud – neid on küll ja küll. See inimene on selle varguse pärast praegu kohtu all. See, mida ta enda kaitseks pärast välja mõtleb – eks issanda loomaaed on kirju!“ sõnas Sõõrumaa.

Polkopa kinnitas, et USS Security viimase aasta arengud näitasid müügiks valmistumist. Ta rääkis, et sellele viitasid suured koondamised tehnikaosakonnas, mis ei olnud tema hinnangul õigustatud. „Minu arvates ei vasta USSi teenus standarditele ning ressursse ei suunatud sinna, kuhu oli vaja. Ressurssi suunati vahule, mitte teenuse arendamiseks ja kvaliteedi tõstmiseks,“ rääkis Polkopa.

Sõõrumaa mõistab, et kõik kokkupanemis- ja koondamisotsused on ebapopulaarsed. „Praegused juhid on efektiivsuse saavutamiseks suure töö ära teinud. Nüüd on suur potentsiaal paremini edasi minna,“ sõnas ta.

Polkopa leidis, et USSi müümine on hea, sest uue investoriga tulevad uued ideed, uus juhtkond ning potentsiaal. „Arvan, et ettevõttel ei olnud muid valikuid, kui arvestada, mismoodi ta viimasel aastal töötas. Niimoodi ei saa pikalt edasi eksisteerida.“