Investor Toomas: märkisin LHV võlakirju

Kuigi varem ütlesin, et jään LHV võlakirjapakkumiselt kõrvale, valmistas suur vaba raha hulk mulle siiski pisut meelehärmi ja seetõttu hakkasin otsima võimalusi seda paremini paigutada. Tõtt-öelda niimoodi otsides leidsin, et praegu oleksidki just LHV võlakirjad see võimalus, sest ühisrahastusse suhtun skeptiliselt ega taha oma raha panna ka kuskile hoiu-laenuühistusse. Riigivõlakirjaturule pääseda on väikeinvestoril keeruline ning võlakirjafonde ka ei tahtnud osta.

LHV pakkumine tundus ahvatlev ja seetõttu otsustasin osa vabast rahast paigutada LHV allutatud võlakirjadesse. Märkisin kümme võlakirja hinnaga 1000 eurot võlakiri, teenustasu läks 10 eurot. Võlakirjad väljastatakse kümneks aastaks ehk 2025. aastani, kuid LHV-l on õigus lunastada võlakirjad pärast viie aasta möödumist, kui selleks annab nõusoleku finantsinspektsioon.

Nullintresside maailmas jaht tootlusele

Elame praegu maailmas, kus suurte keskpankade intressimäärad on nulli lähedal ja seetõttu on ka pangahoiuste intressid väga väikesed. Minult on mitu korda küsitud, milleks ma hoian nii suurt vaba raha hulka kontol, ostku ma parem aktsiaid ning portfell kasvaks kiiremini. Mõni on ka arvanud, et suur vaba raha hulk kontol näitab seda, et valmistun lähenevaks kriisiks. Tegelikult see nii pole. Vaba raha olen hoidnud selleks, et päästik oleks haardeulatuses, kui mõni hea võimalus jääb börsilt silma.

LHV pakub oma allutatud võlakirjadelt 6,5protsendilist aastast intressimäära ja minu arvates on see igati tulusam, kui hoida raha lihtsalt kontol. Samuti on see tulusam kui Eestis pakutavate suurpankade hoiuste intress. 10 000 eurolt teeb see aastas 650 eurot intressitulu. Võrreldes minu portfellis olevate aktsiate dividendimääraga, on 6,5 protsenti hea tootlus. Näiteks teenin nii rohkem kui Olympicu või Statoili dividendidega.

Partnerlus aastateks

Oma eelmises kommentaaris ütlesin, et mulle ei meeldi võlakirjade puhul pikk tähtaeg. Pikaaegse aktsiainvestorina tunnen end ehk pisut ahistatuna mõttest, et mu raha teenib kuskil turvalist fikseeritud tulu, samas kui võiks selle panna aktsiate alla ja teenida märksa suuremat tulu. Kuid eks turvalisusel ole ka oma hind ning isegi kui 10 000 on pandud võlakirjadesse, peaks jääma kiirreageerimiseks veel märkimisväärne rahakogus.

LHV võlakirjad vajuvad mu portfellis tõenäoliselt samasugusesse unustusehõlma nagu Tallinna Vee aktsiad, millelt teenin suurimat dividenditulu. Iga päev ma veefirma aktsia hinda pingsalt vaatamas ei käi, kuid tean, et need on mul olemas, ning kõige rohkem tähelepanu saavad need siis, kui algab dividendihooaeg.