Maksuamet sunnib rohkem maksma

Soovitakse lõpetada jokk-skeemid

Maksuameti hinnangul oli OÜ-tajatel sellise skeemi peamine eesmärk jätta tööjõumaksud maksmata ning saada suurem rahaline võit. Riigikohus kinnitas, et maksuhalduril on sellisel juhul õigus sekkuda ning maksustada tehingud vastavalt nende tegelikule majanduslikule sisule.

Maksuamet koostas ettevõtjatele kuus soovituslikku punkti, mida järgides peaks OÜsid silmas pidades kõik korras olema. „Soovituste eesmärk on aidata ettevõtjatel tulenevalt kohtu praktikast oma maksuarvestus õigeks muuta. Lähiajal on kavas võtta ühendust ettevõtetega, kus näeme selgeid viiteid OÜtamisele, alustades rahaliselt suuremate maksude vältimise juhtumitega,“ selgitas Lemendik ja lisas, et ettevõtetega ühendust võttes pakutakse nõu ning juhitakse tähelepanu nüanssidele, mis peaksid olema teistmoodi korraldatud.

Eelkõige võib OÜtamisele viidata Lemendiku hinnangul selline olukord, kus ettevõte teeb ostutehinguid äriühinguga, millel on samad juhatuse liikmed/omanikud või mille juhatuse liige/omanik on sama ettevõtte endine töötaja ning kui sellised tehingud on regulaarsed. „Võtame vajadusel selliste ettevõtetega ühendust ja juhime tähelepanu riigikohtu otsustes antud suunistele. Kui ettevõtja jääb sellele vaatamata eriarvamusele, siis üritame maksumenetlusega tuvastada reaalse olukorra,“ märkis Lemendik.

Lemendiku sõnul ei saa OÜtajate puhul ühtegi valdkonda esile tõsta ning ka numbrite kohta ei saa praegu prognoose öelda. „Veel oleks ebaõiglane anda arvulist hinnangut. Igal juhul võtame lähiajal ühendust ettevõtetega, kus näeme selgemaid viiteid OÜtamisele, et välja selgitada tegelik olukord. See aitab meil samuti oma analüüsi täpsemaks saada,“ selgitas Lemendik.

Aus magab rahulikku und

Ettevõtja Olari Taali sõnul on Eestis üle 70 000käibemaksukohustuslase ning kui nad kõik looksid lisaväärtust, siis oleks ühiskond oluliselt jõukam. Samuti on Taali hinnangul ettevõtluse ja OÜtamise vahel konkreetne piir. „OECD andmetel oli meil 2013. aastal varimajanduse osakaal üle 20%. Kui on näiteks kaks müügimeest ja mõlemad on brutopalgaga 1500 eurot, siis, kui teha lihtne arvutus, üks saab teisest endale raha kuludeks umbes 1,7 korda rohkem,“ tegi Taal ebavõrdse olukorra puust ja punaseks. Kui üks müügimees saab oma palga koos tööjõumaksude ja käibemaksuga OÜ alt välja võtta, siis teine müügimees saab ausa palga maksude võrra väiksemana kätte.

„See pole õiglane vaid ühiskonna nõrgemate suhtes, vaid see pole õiglane ka nende suhtes, kes ausalt palka saavad. Ausalt palga saaja ainuke pluss on see, et ta saab öösel hästi magada. Teine asi on see, kui ta (ausa palga saaja – toim) jõuab ükskord pensionile, siis erinevalt OÜtajast ei pea ta vinguma siis, et pension nii väike on,“ rääkis Taal.