Venemaa karastustuli kestab

Rootsi muutus tähtsamaks 

Jaanika Kula, ASi DPD Eesti müügi- ja turundusjuht

Venemaa ei ole meie sihtturg ning seetõttu ei ole me tundnud sanktsioonide otsest mõju. Kaudne mõju on aga kindlasti olemas meie klientide tõttu, kellesse omanikud enam ei investeeri, sest olukord Eesti ümber on heitlik.

Statistika näitab, et kaubavahetus Venemaaga on võrreldes möödunud aasta esimese poolaastaga langenud umbes 40% (10%-lt kogu ekspordist 6%-le). Ettevõtted on leidnud alternatiivseid eksporditurge, mis on meie vaatevinklist positiivse mõjuga. Näiteks on Rootsi osakaal kogu ekspordis jõuliselt kasvanud, moodustades 20% Eesti kaupade ekspordist. Samasse suurusjärku jääb ka meie mahtude kasv sellel suunal.

Vene turule laienemise asjus oleme pigem ootaval seisukohal. Lõplikul otsustamisel lähtume klientide ootustest tuleviku suhtes. Praegu on fookuses peamiselt e-kaubandusega seonduvate toodete ja teenuste arendamine, selle aasta septembrist alates saab meie võrgustikus saata alustel kaupa 18 Euroopa riiki.

Muutused ekspordis

Juulis vähenes kaupade eksport 6% ja aasta esimesel seitsmel kuul oli väljavedu samuti kerges languses (-1%). Siiski on positiivne, et kaupade ekspordi vähenemine Venemaale viimastel kuudel taandub. Kui näiteks esimesel kvartalil vähenes eksport Venemaale jooksevhindades 49% ja teises kvartalis 33%, siis juuliks oli langus taandunud 14%-le.Venemaa osakaal Eesti kaupade ekspordis on sel aastal tasapisi kõrgemale tõusnud. Kui eelmisel aastal oli see keskmiselt 10%, langedes jaanuariks 4%-le, oli osakaal juuliks taas 9% peale tõusnud.Juunini aeglustas kaupade ekspordi kasvu või vähendas seda väljaveo tugev vähenemine Venemaale, aga juulis panustasid ekspordi vähenemisse enam USA, Läti ja Mehhiko.Vaatamata sellele oli Eesti eksport Venemaale aasta esimese seitsme kuuga vaid 62% eelmise aasta sama aja ekspordist. Arvestades seda, et maist alates on rubla taas tugevasti nõrgenenud ning Venemaa majandus jätkuvalt väga nõrk, on lähikuude väljavaated idaturu nõudluse paranemisest pigem negatiivsed.

Allikas: Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina portaalile logistikauudised.ee