Jaemüügil sees kasvuhoog

Palgad on juba mõnda aega kasvanud kiiremini kui tootlikkus, mistõttu on ettevõtete konkurentsivõimele tekkinud oht. Üheks pigem lühiajaliseks võimaluseks jaemüügi kasvu stimuleerida on suurem tarbimislaenude kasutamine, mis kriisijärgselt oluliselt langes, kuid on viimastel kuudel jälle tõusutrendi näidanud. Tänavu augustis oli Eesti inimestel 32 000 tarbimislaenu rohkem kui aasta varem ning laenujääk oli kasvanud ligi 30 miljoni euro võrra. Sellegipoolest on tippaegadega võrreldes tarbimislaenude arv praegu ligi kaks korda väiksem ja jääk mitmesaja miljoni euro võrra madalam.  

Suurematest segmentidest aeglustus tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete jaemüügi kasv aastases võrdluses kahe protsendini. Võimalikuks mõjutajaks on üha suurenev müük posti ja interneti teel, mis kasvas aastaga 40 protsenti, ulatudes 10 miljoni euroni. Üha suurenev usaldus online-kaubanduse vastu on muutmas tarbijate harjumusi ning kohalikud kaupmehed peavad rohkem pingutama, et ülemaailmsete internetikaubamajade soodsate hindadega võistelda.

Augustis kiirenes toiduainete müügimahu kasv aastases võrdluses kolme protsendini, mis oli viimase viie kuu kiireim tempo. Üheks katalüsaatoriks on siin toiduainete soodsad hinnad ja laialdased sooduspakkumised.

Sõidukikaubanduses jäid müügimahud aasta varasemaga võrreldes samale tasemele. Oluliselt kiirenes mootorikütuse jaemüük, mille müügimahud suurenesid aastaga üheksa protsenti. Oluliseks mõjutajaks olid siin mullusest 14 protsenti odavamad hinnad.

Niivõrd pikalt kestnud jaemüügi stabiilne kasv on majanduse seisukohalt positiivne, kuid edaspidi on oodata pigem kasvu kiiruse pidurdumist. Järgnevatel kuudel on oodata kasvu jäämist 5-7 protsendi vahele. Baastase muutub järjest kõrgemaks ning hindadel on ka mitmete kaubagruppide lõikes üha vähem langemisruumi.