Miks mulle meeldivad pagulased?

Ei taha välja surra

Esiteks oleks julge immigratsioonipoliitika kõikide kahanemise ja hääbumise strateegiate alternatiiv. Kui võtta lipukirjaks, et niikuinii sureme välja, siis peaks hauaplaadid valmis lihvima, tumeda ülikonna koos papptallaga kingadega valmis panema ning hüvasti jätma.

Ei-ei. Ebasobivaid trende tuleb üritada murda, mitte nendega leppida. Ärgem pidagem Soome-Rootsi eeskujusid haldussuutmatuseks, vaid ikka läbimõeldud strateegiliseks valikuks. Immigrandid on viinud õitsengule USA, Kanada, enamiku ELi maid ja palju muid riike. Viiksid õitsengule ka Eestimaa. Immigrantide pärast pole sakslased jäänud vähem sakslasteks või rootslased vähem rootslasteks – ei jää ka eestlased vähem eestlasteks.

Kuritegevuse tõusu ja muude riskitegurite suurenemise vastuargumendiks on ennekõike statistika, mille kohaselt ei ole põgenikega eriliselt rohkem probleeme kui teiste inimgruppidega. Nende riskikäitumine on kohalikes oludes uus ja harjumatu, aga see on ühiskonna konkurentsivõime mõttes isegi hea – karastub ühiskond ja karastuvad meie inimesed. Maailmas ringi käies oleks tänu omadele immigrantidele mõningaid asju kergem mõista. Konkurentsis püsimiseks tuleb järjest rohkem maailmas ringi käia.

Kiire majanduskasu

Teiseks, kiire konkreetne majanduskasu. Paugupealt suureneb kohalik toiduainete, esmatarbekaupade ja tööjõuturg. Kinnisvara, eriti praeguse väheväärtusliku kinnisvara hinnad tõusevad või vähemalt paraneb likviidsus. Tänu immigrantide tulekule saab nendega enam-vähem võrdne hulk eestlasi oma elutingimusi parandada. Eks uustulnukad lähe väiksemate eranditega ka eluasemete pingereas esialgu kõige viimasesse otsa. Üsna pea suureneks Eesti üldine ärimaht – rohkem inimesi, rohkem firmasid, rohkem sidemeid, rohkem valdkondi, rohkem valikuid.

Ilusa unistuse tasemel on räägitud automaatidest ja robotitest, mis võiksid inimtöökohti asendada, nii et majanduse koguprodukt ei väheneks ja inimeste vähenemine jääks märkamatuks. Muidugi on üldine arengusuund selge –  rohkem roboteid ja automaate, aga on ka efektiivsuse mõõde. Automatiseerimine peab andma majanduslikku kokkuhoidu. Robotid on inimesest kiiremad, täpsemad ja neil on palju rohkem jõudu, aga nende  abil mis tahes tegevuse korraldamine ise on inimtööjõumahukas.

Seega, mis tahes unikaalsed väikesemahulised tööd on kasulikum jätta teha inimestele ka tulevikus ning täiustada käsitööriistu ja töökorraldusvahendeid. Eestis kui väikeriigis tuleb automatiseerimiseks kriitiliselt vajaliku mahu puudumine varem ette kui suuremas riigis. Ka sellest vaatenurgast, et väikeses langeva rahvaarvuga riigis on vähem automatiseerimise potentsiaali. Volkswageni või BMW tehast siia ei ehita.  Inimeste arvu vähenemist ei korva mitte miski. Elanike arvu vähenemisel on igal juhul majanduslikult halb mõju.