Haiglate rahastamine pihtide vahel

Meie hinnakujundus on üks läbipaistvamaid Urmas Sule, Eesti Haiglate Liidu juht 

Selline küsimuse püstitus, et kas riik osutab ebaseaduslikku riigiabi elutähtsa teenuse osutajale, on minu jaoks kummastav. Tean päris palju ka teiste riikide tervishoiusüsteemide finantseerimisest ja hinnakujundusest. Julgen väita, et valdava osa Euroopa riikidega võrreldes on meie hinnakujundus üks läbipaistvamaid, kui mitte kõige läbipaistvam. Hinnakujundus on Eestis mõistlikult paika pandud eesmärgiga seda vähest raha, mida tervishoidu eraldatakse, efektiivselt kasutada.

Ohtu, et elutähtsat teenust osutavatel haiglatel tuleks riigile midagi tagasi maksma hakata, ma ei näe, kuid Euroopa otsustega tuleb liikmesriikidel loomulikult arvestada.

Eratervishoiuasutused ootavad muutusi

ASi Nova Vita Kliinik juht Merike Seer rõhutas, et ka konkurentsiamet ja õiguskantsler on juhtinud tähelepanu haigekassa kombele eelistada riigihaiglaid erahaiglatele, sõltumata kvaliteedist. Seeri sõnul halvendab see ravi kättesaadavust ja hoiab turgu kinni. Kliente suunatakse riigihaiglatesse, millesse on tehtud kapitaliinvesteeringuid. See on loonud ebavõrdse olukorra, kus patsient saab endale teises ELi liikmesriigis teenuseosutaja vabalt valida, kuid Eestis mitte. “Need eratervishoiuasutused, kes vaatamata aeglasele poomisele on elus, soovivad näha uut ja õiglasemat raviteenuste korraldust, kus raviraha liiguks koos patsiendiga,” märkis Seer. 

Eesti Eratervishoiuasutuste Liidu juht Ivo Saarma ütles, et esialgu ta rõõmust õhku hüppama ei hakka. “Millega ja millal see lõpeb, ei oska ennustada.”

Seer aga avaldas lootust, et Eesti tervishoiukorraldus liigub muutuste poole sõltumata Euroopa Komisjoni menetlusest. “Nii ravijärjekordade suurem läbipaistvus tänu digitaliseerimisele kui ka koalitsioonileppesse ja valitsuse tööplaani kirjutatud patsiendi vaba liikumise põhimõte oleksid elluviimise korral küll mitte imeravimid, aga otsustavad muutused siiski,” kinnitas Seer.