Täna töötuskindlustusmakse alandamata jätnud valitsus sööb oma sõnu, sest kevadel vastu võetud ja palju kriitikat pälvinud maksupaketiga on maksulaekumine liikunud loodetust hoopis teises suunas, ütles Liviko juht Janek Kalvi Äripäevale.
Liviko juht Janek Kalvi ütleb, et valitsus ei kuulanud õigel ajal ettevõtjaid ja nüüd on neil rahapuudus käes.
  • Liviko juht Janek Kalvi ütleb, et valitsus ei kuulanud õigel ajal ettevõtjaid ja nüüd on neil rahapuudus käes.
  • Foto: Raul Mee
Ta selgitas, et töötuskindlustusmakse alandamata jätmine kõneleb sellest, et valitsus on hakanud aru saama, et juunis vastu võetud maksupaketi katteallikad pole olnud piisavalt head ja nüüd tuleb hakata olukorra päästmiseks korrektuure tegema. „Töötuskindlustusmakse on esimene märk sellest,“ sõnas Kalvi.
Tasub teada
Valitsus kehtestas tänasel istungil töötuskindlustuse makse määrad aastateks 2016–2019, milleks on 1,6% kindlustatule ning 0,8% tööandjale. Need jäävad samale tasemele, mis olid kehtestatud aastateks 2015–2018.
Töötukassa pakkumine valitsusele oli aga vähendada 2017. aastast kindlustatu töötuskindlustusemakse määra 1,4%-ni ja tööandja töötuskindlustusmakse määra 0,7%-ni.
„Minu ennustus on, et sel sügisel hakkab valitsus otsima kevadel lubatud katteallikatele omakorda katteallikaid. Minu valdkonna näide sellest on kange alkoholi aktsiis, mida tõsteti 15 protsenti, kuid sellest saadakse vähem raha kui eelmisel aastal. Tegelik maksulaekumine on liikunud valitsuse ootustele teises suunas. Seda ettevõtjad, kaasa arvatud mina, valitsusele ka ütlesid, kuid meid ei kuulatud,“ ütles Kalvi.
Valitsus on Kalvi sõnul rahahädas ja sügisel ning järgmisel aastal see olukord ilmselt aina süveneb - valitsus peab hakkama oma lubadusi üle hindama. „Selle maksupaketi vastu võtmine oli tugev löök ettevõtjateringkonnale. Mingit dialoogi ei olnud, kuigi me osutasime juba siis selle tegevuse tulemile.“
Kalvi soovitus valitsusele oli pidada vähemalt seekord dialoogi ettevõtjatega, kuulata nende prognoosi ja arvamusi. „Valitsus peaks mõne sammu tagasi astuma selle asemel, et pusa veelgi keerulisemaks ajada. Valede otsuste parandamine uute valeotsustega teeb olukorra vaid halvemaks,“ ütles ta.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.06.26, 11:00
Taristuehituse suurim risk ei ole hind, vaid ettearvamatus
Pandeemia, energiakriis, sõda Ukrainas ja kõikuvad sisendhinnad panevad viimastel aastatel Eesti taristusektori keerulisse olukorda. Kuidas ehitada ja planeerida pikaajalisi projekte maailmas, kus olud muutuvad kiiremini kui objektid valmida jõuavad?

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele