Kalamatsi meierei: tubli väiketööstus ja elustiiliettevõte maal

Kitsepidamine mõisas lõppes ühe hetkel, kuid noored ostsid endale ise viis kitse. Jaan muigab: „Tegelikult töömahus suurt vahet pole, kas sul on viis või sada kitse, ikka on vaja nendega igapäevaselt tegeleda.“

2009. aastal müüdi üksikud kitsed maha ja otsustati võtta ette suurem projekt – rajada päris oma meierei. Öeldakse, et üheksa korda mõõda ja üks kord lõika. Terve aasta peeti plaani ja kirjutati projekti. Aastake hiljem saadi PRIAst põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust 40 000 eurot. „See oligi meie esimene sissetulek, ehitasime siia tee, lauda, meierei. Lasime elektri-vee sisse panna. 2011 sai tootmisega alustada,“ märgib Jaan.

Toona oli veel paljukirutud majanduskriis, kas selle valguses kõhklusi ei tekkinud? „Vastupidi,“ vastab Jaan kärmelt. „Masu oli väga positiivne, ehitajad olid järjekorras, polnud mingit küsimust,“ selgitas ta ja lisas: „Meie jaoks oli tähis, et saaks kiiresti valmis. Usun, et praegu oleks ehituskulud tunduvalt suuremad.“ Toona osteti Rootsist 30 kitsetalle, praeguseks on neil sada lüpsilooma pluss talled.

Peamine on tarnekindlus

Kui Veterinaar- ja Toiduameti tunnustus käes, said nad hakata kohe ka oma tooteid kauplustesse ja toidukohtadesse tarnima. „Meil olid alguses väga väikesed mahud, aga peamine on olnud tarnekindlus, seda oleme alati hoidnud,“ märgib Aita. Jaan lisab: „Nii on siiani, me ei saaks nii, et vaikselt teeme mõned tooted valmis, siis kuu aja pärast müüme maha. Nädala alguses tootmine, reedel viime üle Eesti laiali,“ räägib ta. Nende tootevalikus on näiteks toorjuustud ja praejuust, lisaks ka magusad desserdid (mustika ja maasika). Neid leiab näiteks Tallinnas Solarise toidupoest, Kaubamajast ja Stockmannist. Samuti paljudest Selveritest.

Jaan ütleb, et tootearendust ei tee nad kuskil vaikselt omaette, vaid vastavalt nõudlusele. Näiteks Leib Resto & Aed palus praejuustu ning selle nad tegidki. Praeguseks on Kalamatsis ka kolm töötajat. Aita märgib, et kui maal kellegi leiad ja välja koolitad, on ta tõeline aare. „Me ei otsi spetsialiste, küll aga häid inimesi,“ lisab Jaan.

Praegu toodetakse nädalas umbes 150-200 kilogrammi juustu. Mahud on tasapisi tõusnud, ent suurtöösturiteks nad saada ei taha. Uhkusega nimetatakse end üheks Eesti väiksemaks meiereiks. „Õpime samal ajal, kui end üles ehitame. Kõigepealt olid talled, siis laut ja meierei. Vaikselt on mahud tõusnud, aga tarnekindlus on säilinud,“ kirjeldab Jaan.

Kärsitus pärsib