Kohus: Roode oli allutatud Rosimannustele

Maakohus, hinnates hageja väiteid kostjate e-kirjavahetuse ja pangaülekannete (kevadel 2010) kohta, märkis ekslikult, et hageja ei ole neid asjaolusid ja tõendeid seostanud ühegi konkreetse nõudega. See, et hageja on neid seostanud oma kõigi nõuetega, ei võimaldanud kohtul sellist järeldust teha. Seejuures on kohus pangaülekannete puhul asunud lihtsustatult järeldama, nagu oleks hageja pidanud nimetatud toimingutele tuginedes tooma välja kahju, mis nendega tekitati, sest arveldusarve käsutamine ei muutvat isikut „varidirektoriks“ (otsuse kohaselt ei tunnusta Eestis kehtiv seadus ega kohtupraktika varidirektori mõistet ega näe ette, et varidirektoriks saaks pidada isikut, kes teostab ettevõtte pangakontodelt ülekandeid).

Maakohus ei arvestanud, et hageja tugines nimetatud asjaolule vaid muude tõendite kõrval, põhjendamaks oma väiteid selle kohta, et Rain Rosimannus ja Keit Pentus-Rosimannus omasid kontrolli OÜ Autorollo üle, millest järelduvalt on nad mõjutanud juhatuse liiget Väino Pentust usaldama neid äriühinguga seotud toimingutes.

Kuigi maakohtu hinnangul ei omanud tähtsust teostatud pangaülekanded, asus ta ülekandeid siiski analüüsima. Kohus möönis, et IP-aadresside kaudu ei ole võimalik tuvastada konkreetset isikut, kes ülekandeid tegi, mistõttu ei ole välistatud, et Väino Pentuselt saadud kasutajatunnustega võisid Rain Rosimannus ja Keit Pentus-Rosimannus kõnealuseid ülekandeid teha, kuid leidis samas, et tõendite põhjal on see välistatud. Kolleegium sellise hinnanguga ei nõustu.

Kohus: pole usutav, et riigikogus tegi ülekandeid Väino Pentus

Et ülekannete tegemise aeg ja riigikogu istungi algus kattusid või oli neil kohtu arvates liialt lühike vahe, ei võimaldanud teha sellist järeldust. „Tänapäevaseid infotehnoloogilisi võimalusi arvestades on eluliselt ebausutav, et ülekannete tegemiseks tuli haiglas viibiv Väino Pentus riigikogu ruumidesse. Üksnes Väino Pentuse vastuolulistele ütlustele tuginemine oleks selles osas põhjendamatu,“ seisab ringkonnakohtu põhjendustes.

Kolleegium ei nõustu maakohtu järeldusega, et sarnaselt ülekannetega ei saa enamikku hageja viidatud e-kirju seostada hageja ühegi kahjunõudega. Kostjate e-kirjavahetusest perioodil 20.04.2010-11.05.2010 nähtuvalt tegelesid OÜ Autorollo igapäevase juhtimisega Rain Rosimannus, Siim Roode ja Keit Pentus-Rosimannus, kusjuures Siim Roode oli allutatud Rain Rosimannusele ja Keit Pentus-Rosimannusele. Kõnealustest tõenditest ei saa järeldada, et kostjad oleksid tegutsenud Väino Pentuse palvel ja tema juhiste järgi, selline järeldus oleks vastuolus ka muude tõenditega (mitmete tunnistajate, sh Väino Pentuse ütlustega).

Keit Pentus-Rosimannuse 20.04.2010 e-kiri OÜ Autorollo raamatupidajale Maris Metsisele sisaldab küll viidet OÜ Autorollo asjadega ajutiselt tegelemisele (väidetavalt koos paari nõustajaga), kuid raamatupidamisandmete (varad, võlad, laenujäägid) küsimine viitab siiski üheselt soovile viia eelkõige ennast kurssi äriühingu majandusliku olukorraga.

Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et neid andmeid oleks vajanud Väino Pentus või et need oleksid talle edastatud. 21.04.2010 raamatupidajale saadetud e-kirjades teatas Keit Pentus-Rosimannus muuhulgas seda, et nad võtsid appi usaldusväärse juristi („Me oleme endale appi võtnud juristi, kes on usaldusväärne inimene ja kellel on täisvolitused teha kogu pilt endale (ja hiljem meile) selgeks. Kuna ta on võetud appi meie enda poolt, siis on oluline, et tal oleks tõesti 100% infost olemas.“). Maakohus märkis siinkohal õigesti, et 21.04.2010 e-kirjast võib järeldada, et jurist ehk Siim Roode oli appi võetud „meile“, s.o Siim Roode pidi nõustama eelkõige Väino Pentust ja tema perekonna liikmeid.