Eesti vajab ehitusvigade registrit

Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor ja raamatu “Varinguohtlikest ehitusvigadest” autor Karl Õiger koondaks ehitusregistrisse nii varinguohtlikke kui ka rahalist kahju põhjustavaid ehitusvigu, eelkõige eesmärgiga ehitusalal tegutsevaid insenere informeerida ja ära hoida samade vigade otsa komistamist. Tema sõnul oleks registri peamised kasutajad ehitusprotsessis osalevad n-ö kolm inseneri. “Ehitusinsenerid on ju meil kolmes kohas – projekteerijad, ehitajad ja tellijad – terve see suur kolmnurk saaks registrist kasu.”

Kuidas ehitusvead tekivad?

Ehitusvigade tekkimine on Õigeri kinnitusel tihti ehitusplatsil oleva inseneri ja ehitustöölise vahelises kommunikatsioonis kinni. “Kui insener ehitusplatsil töölisele ära räägiks, mida igal juhul tuleb jälgida, küll siis töömees sellest aru saaks ja seda ka jälgiks. Võib tuua kümneid näiteid tööliste eksimise kohta, mida poleks olnud, kui talle oleks ära räägitud, miks ta midagi just sedamoodi tegema peab.”

Samas võivad ehitusvead tuleneda ka ehitusmaterjalide oskamatust kasutamisest, mida kohtab ka tänapäeval. Kõikjalt üle maailma saabub meile ehitusmaterjale, igasuguses hinnaklassis, aga kõik neist ei sobi meie kliimas kasutamiseks. Õiger tõi näite 1990ndatest, kui Eestisse saabus suur hulk uusi katusematerjale, mida eestlased kasutada ei osanud. “Pea iga hommik algas mingi katusejamaga,” sõnas ta ning lisas, et kuna tol ajal polnud eestikeelseid juhendeid, rääkis tarnija tihti teist juttu kui materjali tootja.

Nii Õiger kui ka Laimets rõhutasid, et ehitusvigade vältimisel seisneb suur roll projekteerimisel tekkivate vigade avastamises enne seda, kui need ehituses realiseeruvad. “On väga kasulik, kui konkreetse projektiga mittetegelev, asja tundev kolleeg selle läbi vaatab. Sellise kontrolli eest tuleks kasvõi eraldi maksta, sest kui sa ise midagi teed, ei kipu sa oma vigu ka korduval kontrollimisel tähele panema.” Vigade tekkimise põhjuseid võib otsida ka kiirustamisest. “Platsil töö juba käib, aga samal ajal pole projekteerimine veel lõppenud ja nii juhtubki, et ka ehitaja ei näe projekteerija viga,” sõnas Õiger.

Ehitusvead on sisse kodeeritud ka riigihangetesse, tulenevalt sellest, et võidab odavaim pakkumine. “Viga on sisse programmeeritud juba lepingu tegemisest peale. Alguses pakutakse väga madalat hinda, et objekti saada ja nii kui objekt käes, on kõigil närvid püsti, et kuidas see ära teha ja kust annaks kokku hoida. Otsitakse iga väikest detaili ja materjali­asendust, mis ei tarvitse tagada kvaliteetset tulemust.”

Vigu võiks liigitada konstruktsioonipõhiselt

Õigeri hinnangul oleks ehitusvigade register kõige parem üles ehitada sarnaselt soomlaste omaga ehk ehituskonstruktsioonide põhiselt. “Jõuame jälle materjalide juurde. Uued materjalid võivad üksikuna sobida küll konkreetsetesse kohtadesse, aga materjalide, eriti viimistlusmaterjalide omavaheline sobivus on hoopis teine küsimus. Seda tuleb ka jälgida.”