- OMX Baltic−0,42%314,42
- OMX Riga0,26%938,51
- OMX Tallinn−0,18%2 147,71
- OMX Vilnius−0,66%1 503,06
- S&P 5000,21%7 707,98
- DOW 300,22%53 463,05
- Nasdaq 0,16%26 331,09
- FTSE 1000,14%10 743,35
- Nikkei 225−3,16%65 326,42
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,05
- OMX Baltic−0,42%314,42
- OMX Riga0,26%938,51
- OMX Tallinn−0,18%2 147,71
- OMX Vilnius−0,66%1 503,06
- S&P 5000,21%7 707,98
- DOW 300,22%53 463,05
- Nasdaq 0,16%26 331,09
- FTSE 1000,14%10 743,35
- Nikkei 225−3,16%65 326,42
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,05
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Peaminister andis loa võlga suurendada
Suurim võlakoormus on ASil Eesti Liinirongid (Elron). Kuigi firma võlakoormus on aasta-aastalt kahanema planeeritud, on netovõlakoormus suhtes tuludega 335% ehk enam kui kaheksa korda suurem lubatud määrast. Elroni juhatuse esimees Andrus Ossip selgitas, et netovõlakoormus on otseselt seotud uute diiselrongide hankega. Nimelt soetas Elron kapitalirendi põhimõttel 20aastase perioodiga 20 diiselrongi. Küll aga kinnitab ta, et võlakoormus ei suurene ning sama väidab valitsuse kinnitatud õigusakt.
Ossip nentis, et vajamineva toetuse määra mõjutab mitu tegurit: riikliku tellimuse maht, pileti hind, Elroni tegevuskulude muutus, sealhulgas kütuse hinna, aktsiisi muutus ja infrastruktuuri tasude muutus. Ossip selgitas, et Elronil on plaan riigi osa vähendada reisija panuse suurenemisega pileti hinnas.
RKAS hakkab laenu abil suurobjekte ehitama
Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi (RKAS) netovõla koormus suureneb hüppeliselt järgmisest aastast, mil võlakoormuse protsent tuludest on 156 protsenti, teine hüpe leiab plaani järgi aset 2018. aastal.
RKASi kommunikatsioonijuht Madis Idnurm selgitas, et kõigi võlakoormust mõjutavate projektidega on eelnevalt riigi eelarvestrateegias arvestatud ja nende ehituse finantseerimiseks ongi võlakoormuse kasvu või erinevust tavareeglist planeeritud.
Aastail 2016–2018 on töös järgmised suuremad ehitusprojektid: ERMi uus peahoone, Eesti Kunstiakadeemia õppehoone, uus Tallinna vangla, rahvusarhiivi uus hoone, Tallinna uus kohtumaja, riigikontrolli hoone, Rocca al Mares asuva Liberty mõisakompleksi täielik rekonstrueerimine presidendi residentsiks, terviseameti uus büroohoone, Pärnu politsei- ja päästeameti hoonekompleks, Euroopa IT-agentuuri hoone ja Piusa kordon.
Idnurm lisas, et RKASi nõukogu kinnitatud strateegilises vaates peaks ettevõtte kapitalistruktuur jõudma tasemeni, kus kaks kolmandikku investeeringutest finantseeritakse võõrkapitalist. Muu hulgas on üheks lähtekohaks võõrkapitali väiksem tootlusootus võrrelduna omakapitaliga ning ettevõtte tegevuse tagamine ärilistel alustel.
“Kinnisvarainvesteeringud on olemuselt pikaajalised projektid, kus mahukad investeeringud teenivad tulu tagasi valdavalt 10–30 aasta vältel. Ettevõtte kasumlikkuse seisukohast ei ole kasulik hoida suures koguses madala tootlusega likviidseid vahendeid,” selgitas Idnurm.
Mis on mis?
Miks on kehtestatud võlapiirangud?
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonnajuhataja Andrus Säälik kommenteeris, et eelarveseaduses sätestatud reeglite eesmärk on võtta kontrolli alla valitsussektori eelarvepositsiooni ja võlakoormust mõjutavad üksused.
Ta lisas, et asutused peavad teatama vajadusest piirangut ületada koos põhjendustega, et valitsus saaks seda riigi eelarvestrateegia koostamise protsessis eelarvepoliitikat kujundades arvestada. “Sellega väldime ka riski, et seame valitsussektori jaoks eesmärgi, aga selle üksused toimetavad omapäi,” ütles Säälik. Ta lisas, et reeglite eesmärk ei ole piirata kõikide üksuste võlakoormust ühesuguse numbriga, vaid vaadata neid eraldi iseseisvalt ning hoida kõikide koonddefitsiit kontrolli all.
Et vältida olukorda, kus valitsussektori tasakaalu saavutamiseks tuleb puudujääk kompenseerida teiste arvel, näeb seadus ette eelarvereeglite kehtestamise. Ühtlasema finantsdistsipliini eesmärgil on kehtestatud 40protsendiline netovõlakoormuse piirang. Seda võib ületada aga ainult valitsuse otsusega. Mai lõpus peaministrilt heakskiidu saanute hulgas on aga asutused, mille netovõlakoormuse suhe on lubatust kaheksa korda suurem. Kohalikele omavalitsustele kehtib kuni 2016. aastani 60protsendiline netovõlakoormuse piirang. Äripäev küsis asutustelt, kuhu laenatav raha tee leiab ning millised on plaanid.
Haigla vajab laenu euroraha saamiseks
Ka Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) võlakoormus kerkib järgmisest aastast. PERHi finantsdirektor Ebe Nõmm selgitas, et haigla soovib ELi struktuurifondidest saada rahastust projektidele, mille kogumaksumus on 48 miljonit eurot. Eelduseks on aga omafinantseeringu määr 50%.
Sel perioodil võtab PERH pikaajalist laenu vaid europrojektide kaasfinantseerimise ulatuses ehk 24,5 miljonit eurot.
Hetkel kuum
Nõmm kinnitas, et PERH suudab nii tagada laenude teenindamise kui ka investeerida piisavalt, et tagada põhitegevuse jätkusuutlik majandamine.
Ajavahemikul 2016–2022 hõlmab Euroopa Regionaalarengu Fondi projekt Põhja-Eesti Regionaalhaigla uue patoloogiakorpuse ja psühhiaatriakliiniku ehitust ning palatiosakondade rajamist regionaalhaigla E-korpusesse. Patoloogiakorpuse uuendamine on vajalik, sest olemasoleva hoone konstruktsioon ei võimalda sellesse nüüdisaegse tehnoloogia paigutamist. Olemasolev patoloogiakorpuse hoone lammutatakse ning ehitada samale kohale uus hoone.
Psühhiaatriakliiniku uue hoonestu rajamise käigus tuuakse tegevus praegu amortiseerunud Seewaldi korpusest üle Hiiu 44 kinnistule. Hiiul paiknenud osakondade tegevus tuuakse üle Mustamäele.
Toetuse jagajad: võlga kui sellist meil tegelikult ei ole
Toetusi jagavate sihtasutuste puhul on netovõlakoormuse suurus pigem raamatupidamislik nüanss. Toetuste jagajad nendivad ka ise, et neid ei peaks liigitama klassikalise netovõlakoormuse arvutamise metoodika järgi, sest võlga kui sellist neil tegelikult ei ole.
Tegevuskuludes kajastatakse sihtfinantseerimine tuludes ja kuludes sel perioodil, mil toetuse saaja teeb kulutused. Struktuuritoetuste kaasfinantseerimise raha sihtasutuse kontodele ei kanta, vaid sihtasutusel on õigus kasutada rahandusministeeriumi kontosid seal ette nähtud mahtude piires ja lähtuvalt vajadusest.
Haridus- ja teadusprogrammidega tegeleva Sihtasutuse Archimedes juhatuse esimees Eve Sild selgitas, et sihtasutusel ei ole võlakohustusi selle sõna otseses tähenduses. Toetuste vahendamine on seotud kindlate rahastuslepingutega, mis määravad ära, kui palju kohustusi sihtasutus endale võtta saab.
Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital juhatuse esimees Agu Laius selgitas, et ka neil on tegemist raamatupidamisliku tulemiga.
“Meie ei võta mingisuguseid laenusid, aga kuna anname toetusi ja toetuste kasutamine ehk projektide elluviimine kestab üle aastavahetuse, siis aastavahetuse seisuga jääb raamatupidamislikult kirja suur netovõla koormus, sest selleks ajaks on enamasti antud toetused projektideks ära kasutatud,” selgitas Laius.
Seotud lood
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Riias Preses Nama Kvartālsi ärikeskust arendav AS PN Project alustab uut võlakirjaemissiooni, pakkudes investoritele 8,5% aastase tootlusega tagatud võlakirju. Võlakirjade märkimine kestab 17.–28. augustini ning ettevõtte eesmärk on kaasata 3 miljonit eurot ehitustööde lõpetamiseks ja käibekapitali rahastamiseks.
Enimloetud
2
Oksjonile laekus üks vastuväide
3
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Oksjonile laekus üks vastuväide
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Oksjonile laekus üks vastuväide
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Keskuse turuväärtus 94 miljonit. Tehingu taga Arakas, Kirjanen, Külvik jt
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Keskuse turuväärtus 94 miljonit. Tehingu taga Arakas, Kirjanen, Külvik jt
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Oksjonile laekus üks vastuväide
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele