Kust teenib FIFA oma miljardid?

Maailmameistrivõistlused:  2014. aasta sündmusega seotud tulud olid nelja aasta jooksul (2011-2014) kokku 4,8 miljardit dollarit – 84 protsenti tuludest. Võistlus kulmineerus finaaliga, kus mängisid Saksamaa ja Argentina. FIFA väitel vaatas finaali miljard inimest. Eelmisel aastal oli FIFA kasum 140 miljonit dollarit. 2011-2014 ulatus kasum 337 miljoni dollarini.

Meediaõigused: Televisiooniõigused moodustasid suure osa – 2,4 miljardit dollarit – Brasiilia MMiga seotud tuludest. Meediaga seotud sissetulekud ja turundusõigused tõid organisatsioonile kokku ligi 4 miljardit dollarit tulusid.

Piletite müük: Viimase MMi piletimüügiõigused tõid FIFAle tulusid 527 miljonit dollarit. Näiteks Lõuna-Aafrika Vabariigis toimunud MMile soovis piletit 11 miljonit inimest. Kokku said pileti aga vaid kolmandik neist.

Sponsorlus: FIFA sai omale enne MMi sponsoriks kuus suurettevõtet (niinimetatud blue-chip ettevõtet): Adidase, Coca-Cola, Hyundai, Emiratesi, Sony ja Visa. Emirates ja Sony oma lepinguid eelmise aasta lõpus enam ei pikendanud. Praegu loetleb FIFA oma ametlike partneritena ülejäänud nelja ettevõtet, kellele on lisanudunud ka Venemaa energiagigant Gazprom.

2011-2014 aastatel kogus FIFA sponsorluselt 1,6 miljardit dollarit tulusid – sinna sisse jäi ka Brasiilia MM, selgub uuringufirma IEG andmetest.

Palgad: FIFA maksis eelmisel aastal 88 miljonit dollarit palkadeks. Sinna hulka jääb ka 40 miljonit dollarit, mis jaotati 13 FIFA juhtliikme vahel. FIFA presidendile Sepp Blatterile ja teistele kõrgematele ametnikele makstavaid tasusid aga ei avalikustata. FIFA on teatanud, et nende palk on samal tasemel Šveitsi suurettevõtete juhtidega.

Investeeringud jalgpalli: Suur osa FIFA kasumist läheb ka ülemaailmsele jalgpalli arendamisele. FIFA kulutas infrastruktuurile, spordikompleksidele, varustusele ja haridusele aastatel 2011-2014 kokku miljard dollarit.

Boonused ja teised kulud: FIFA liikmesriigid said maailmameistrivõistlustega seotud boonuseid eelmisel aastal kokku 261 miljonit dollarit. Jalgpallimuuseumi loomiseks osteti nelja tärni hotell Zürichis, mis maksis 27 miljonit dollarit.