Trigon Capitali tegevjuhi ja ühe omaniku Joakim Heleniuse sõnul võiks Eesti võtta õppust naaberriigist Soomest ning nende vigu vältida. Tema sõnul on Soome riik võtnud vastu palju Somaalia põgenikke, kuid tulemuseks on see, et inimesed elavad eraldatuses omaette getos ning on põhilised kuritegude sooritajad. “See on Soome jaoks tõeline traagika. Olen lugenud, et umbes 80 protsenti neist on ka veel töötud. Eesti võiks sarnaseid vigu vältida ning õppida edukatelt integreerijatelt, näiteks Austraalialt,” märkis Helenius.
Tema sõnul oleks hea see, kui
Eesti saaks väikese ühiskonnana valida endale ise pagulasi ja valida just neid, kes tõenäoliselt siia kõige paremini sulanduksid. “Kui pagulased on näiteks Lähis-Idast, siis moslemite asemel võiks valida vähemusi, kristlasi ja teisi vähemusi, kes sulanduksid siinsesse keskkonda paremini ning kes oleksid õnnelikud ja tänulikud pakutava võimaluse eest. Või võiks valida selliseid inimesi, kes on kannatanud ja keda on taga kiusatud ning kellele saaks siin pakkuda paremat keskkonda ja kes oleksid tänulikud, et saavad uues kohas tagakiusamisest pääseda ja eluga edasi minna,” märkis Helenius.
Kommentaar
Pagulane on pigem madala kvalifikatsiooniga töötaja
Sven Pertens, Lemminkäinen Eesti juht
Pagulaste võimalik rakendamine sõltub konkreetsest inimesest – milline on tema kvalifikatsioon,keeleoskus ja ennekõike harjumus tööd teha. Kardetavasti on pagulaste puhul valdavalt tegemist madala kvalifikatsiooniga või kvalifikatsioonita tööjõuga, kes halvemal juhul ei ole töö tegemisest huvitatud. Kindlasti leidub ka positiivseid erandeid.
Esmajärjekorras võiksid pagulasi tööle palgata ettevõtted, mis kasutavad abitööjõudu lihtsate tööde tegemiseks. Kuna Eesti areneb siiski teadmis- ja oskuspõhise töö suunas, ei ole selliseid töökohti just palju ja ettevõtetel on neid lihtsam täita kohapealse tööjõuga. Lemminkäinen Eesti AS oleks kindlasti nõus palkama mõnda pagulast – seda eeldusel, et inimesel on sobivad oskused ja ennekõike soov tööd teha. Võimalik on inimesi ka koolitada, aga vägisi kedagi tööle ei pane.
Ta nentis, et kui Euroopasse tuua väga palju moslemeid juurde, siis paratamatult tekitaks see kultuurilise erinevuse tõttu palju sotsiaalseid pingeid ja probleeme. “Kui mina tööandjana saaksin palgata tööle inimesed, kes on ühiskonda integreeritud, kes tahavad siin olla ja tööd teha, siis ma palkaksin neid hea meelega. Kui ma peaksin aga valima Iraagi kristlase ja Iraagi moslemi vahel, siis valiksin ma kristlase. Ta kohaneks siinse keskkonnaga paremini,” lausus Helenius.
Hooajatöö võiks olla pagulastele võimalus.
Eesti Aiandusliidu juhi Raimond Strastini sõnul lähevad Eestist inimesed ära, kuid erinevalt Soomest pole Eesti riik öelnud, et pagulased võiksid lahendada tööjõuprobleeme. “Kas see inimene just immigrant või pagulane peab olema, kes tööjõuprobleemi lahendaks, seda ma esimese hooga öelda ei tahaks. Meie tõstatasime tööjõu vabama liikumise temaatika. Meil oli eelmisel aastal katsetus ukrainlastega ja tulemused olid väga head. Sektoris pakutava palgaga olid need inimesed rahul ja töö ei murdnud ka konti,” meenutas Strastin koostööprojekti Ukrainaga.
Strastin lisas, et tegelikult leiab iga tubli ja töökas inimene töö, vahet pole, kust ta pärit on, ning pagulaste jaoks võiks hooajatööd olla üks võimalus. “See on minu arvamus, kuid pelgalt sotsiaaltoetuste nautlejaid ei igatse siia keegi,” möönis liidu juht.
Maksumaksjate liidu juhi Lasse Lehise hinnangul tuleks Euroopa Komisjonile selgeks teha, et arvestades Eesti ajalugu, ei oleks kõige õigem siia nii suurt hulka pagulasi saata. “Mis töötamist puudutab, siis kehtiva õiguse kohaselt varjupaiga taotlejad ei tohigi töötada ja peavadki kogu varjupaigataotluse menetlemise aja seal keskuses euroraha eest vedelema,” lausus Lehis.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Riias Preses Nama Kvartālsi ärikeskust arendav AS PN Project alustab uut võlakirjaemissiooni, pakkudes investoritele 8,5% aastase tootlusega tagatud võlakirju. Võlakirjade märkimine kestab 17.–28. augustini ning ettevõtte eesmärk on kaasata 3 miljonit eurot ehitustööde lõpetamiseks ja käibekapitali rahastamiseks.