- OMX Baltic−0,42%314,42
- OMX Riga0,26%938,51
- OMX Tallinn−0,18%2 147,71
- OMX Vilnius−0,66%1 503,06
- S&P 5000,21%7 707,98
- DOW 300,22%53 463,05
- Nasdaq 0,16%26 331,09
- FTSE 1000,14%10 743,35
- Nikkei 225−3,16%65 326,42
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,05
- OMX Baltic−0,42%314,42
- OMX Riga0,26%938,51
- OMX Tallinn−0,18%2 147,71
- OMX Vilnius−0,66%1 503,06
- S&P 5000,21%7 707,98
- DOW 300,22%53 463,05
- Nasdaq 0,16%26 331,09
- FTSE 1000,14%10 743,35
- Nikkei 225−3,16%65 326,42
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,05
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Finantsjuht: praegu on parim aeg tarbida
Milliseid signaale saadavad tarbijatele Swedbanki ja SEB positiivsemaks tõstetud majandusprognoosid?
Positiivsed uudised lisavad inimestele alati kindlustunnet. Kui vaadata erakliendi või majapidamiste finantsseisu puhtalt statistiliselt, siis on põhjust positiivne olla juba mõnda aega. Eraklientide säästud pole kunagi olnud nii suured, kui nad on praegu. Samuti pole kohustuste ja säästude suhe kunagi olnud nii hea, kui see on praegu.
Kui tuua näitena eelmine tarbimise tippaeg 2007. aastal, siis sel ajal oli inimestel sääste ca 4 miljardit eurot, kuid laenukohustusi ümardatult veidi üle 8 miljardi euro. Praeguseks pole laenukohustuste arv eriti kasvanud, on isegi veidi langenud, kuid samal ajal on säästud kasvanud 6 miljardi euro peale ja raha hoitakse arvelduskontol.
Inimesed hoiavad sääste peamiselt arvelduskontol, mitte hoiustel?
Kahjuks on säästud tõesti peamiselt arvelduskontol. Umbes 70% on puhas arvelduskontol seisev raha.
Kui palju võivad pankade positiivsemad prognoosid nüüd inimesi taas kulutama ärgitada?
Minu kogemus tarbimise finantseerimises ja eraklientide tarbimises pärineb juba 2004. aasta algusest. Inimeste julgus tarbida ning tarbida ka tuleviku ja laenu arvel on ilmselgelt seotud otseselt kindlustundega.Praegu on turult head töötajat raske leida, sest tööjõu kaasatus on kõrge, inimesed ei karda töötuks jääda ega ka palga vähenemist. Kõik signaalid on positiivsemad ja sellest võiks eeldada, et inimesed tarbivad ka pisut rohkem.
Puhtalt finantsaspekte arvestades ma isegi soovitaksin inimestel praegu tarbida. Säästud ja majanduskeskkond kinnitavad, et inflatsioon praktiliselt puudub. Kui palgad kasvavad, siis kasvab reaalpalk, mitte lihtsalt keskmine palk. Praegu inflatsiooni kasvu oodata ka pole, inflatsioon hakkab kasvama jälle aasta lõpus või uuel aastal. Praegu küll ei pea hoidma üleliia tagasi vajalike ostude tegemisega.
Kas eestlane eelistab eestimaist toodet?
Jah, eestlane vägagi tahaks eelistada eestimaist. Seal, kus on pakkumine olemas ja konkurents toetab ka tootearengut, seal ostab eestlane pigem eestimaist.
Kes on kes
Piret Paulus
Alates 2004. aasta algusest töötas Hansapangas ja Swedbankis tarbimisfinantseerimise valdkonnas nii müügi- ja turundusjuhi kui ka krediitkaartide valdkonnajuhina.Alates 2008. aasta lõpust töötas Swedbanki Balti panganduse äriarenduse divisjonis väikefinantseerimise osakonna juhina, vastutades nii Eesti, Läti kui ka Leedu tagatiseta laenutoodete ning krediitkaartide valdkonna strateegia ja arenduste eest.1. juuli 2011 asus juhtima Priit Põldoja ning ETK Grupi ühist laenufirmat ETK Finants.
Nii et kui letil on Eesti piim ja Läti piim, millest viimane on odavam, siis eelistatakse Eesti toodet?
Hetkel kuum
Pigem ikka jah. Kuigi piim on selline toode, mis on lastega peredel ja suurtel peredel oluline toiduaine ja seal on hind määrava tähtsusega. Kuid Eesti tootjad on siiski nii konkurentsis, et ETK grupis me müümegi eestimaiseid tooteid.
Praegu saab klient reaalpalga kasvust kõige rohkem kasu. Näiteks imporditud tooted, mis on toodud turgudelt, kus on valuutaks USA dollar, sealt ma soovitaksin kindlasti just nüüd ja kohe need tooted ära osta, kui see plaanis on olnud.
Kaupmehed on täiustanud tervisetoodete ja ökotoodete sektsioone ning klient eelistab kvaliteeti.
Milliseid maksmisvahendeid eelistatakse – arveldusarvel olevat raha või krediitkaarti?
Eestlane on deebetkaardipõhine rahvas. Swedbank on väga hea töö ära teinud ja deebetkaarti müünud.
ETK grupist rääkides, siis meil on ainukesena oma maksekaardilahendus. Sel ajal, kui pangad olid ahned kaupmeestele kaardimaksetasusid määrates või kokku leppides, siis meie lõime oma kaardistruktuuri. See ei käi läbi kaardikeskuse ega mingi kommertspanga.
Me anname klientidele vastu suuremad soodustused. Meie poodides moodustab praegu üle 10% kaartide kogukäibest meie oma kaart.
Mis nippe kaupmehed kasutavad, et kliente konkurentidelt endale meelitada?
Kõik püüavad leida nišši, millega silma paista. ETK grupil on oluline see, et võrreldes teistega oleme meie Tallinnast väljaspool tugevamal positsioonil.
Me püüame alati ka hoida ühe osa oma kauplusest kohalike tarbijate tarvis, see meeldib kliendile. Sortimendi valik on samuti oluline. Laia valikut ei eelda kliendid enam mitte ainult nädalavahetusel või pühadel. Kasvanud on ka puu- ja juurviljade tarbimine.
Kas tarbimise kasvuga on seotud ka mõni oht?
Et tarbimine väga teise äärmusesse ei kalduks? Mulle tundub, et mitte. Arvan, et klientide teadlikkus ja kogemus on kasvanud, et samasse auku, kus masu ajal olime, enam nii lihtsalt ei astuta. Vähemalt mitte praeguses makromajanduslikus kontekstis. Praegu pole ka vaja tööpuuduse kasvu peljata. Mõistlikke tarbimisharjumusi tasub realiseerida.
Võrreldes eelmise buumiga on praegu turul ka palju mõistlikke alternatiive finantseerimises, suurtele pankadele ja kiirlaenufirmadele lisaks on ka vahepealseid variante. Ma soovitan klientidel ringi vaadata ja hoiduda kiirlaenupakkujatest, sest alternatiive jagub.
Kuidas mõjuvad tarbimise kasvule praegu kavandatavad maksumuudatused, näiteks mootorikütuseaktsiis?
Meil on ju toimunud ka teistpidi muudatusi, näiteks oleme nüüd juba kõik saanud kätte positiivse efekti tööjõumaksude vähenemisest. Me teenime praegu kõik võrreldes eelmise aastaga pisut rohkem raha.
See aktsiisitõus pole ka nüüd kohe rakendumas. Kui see rakendub, siis avaldab see mõju pigem pikemas perspektiivis. Reaaltarbijani jõuab aktsiisitõusu mõju kindlasti ka, inflatsiooni kasvu on ilmselt oodata selle aasta lõpus või aastal 2016. Mina isiklikult arvan, et kütuseaktsiisi mõju ei saa olema nii suur, kui kardetakse.
Keskmise palgaga peavad inimesed hakkama saama palgapäevast palgapäevani. Kütus mängib siin olulist rolli. See, et kütuse hinnatõus ei hakka ka meie muid hindu mõjutama, on siiski illusioon.
Praegu on siis veel parim aeg oma suuremad ostud ära teha?
Ma ei taha kedagi õhutada ebamõistlikult tarbima, kuid kui kellelgi on olnud mõttes midagi soetada, mis parandaks elukvaliteeti või rikastaks muidu emotsionaalselt, siis miks mitte seda nüüd teha. Praegu üleliia palju riske ei ole.
Seotud lood
Juulis lisandus 4 üürnikku
Riias arendatav Preses Nama Kvartālsi ärikeskusega lisandus ainuüksi juulis neli uut üürnikku. Uute tulijate seas on digitaalse kasutajakogemuse disainiga tegeleva ettevõtte kontor ning mitu teenusepakkujat – pilatese stuudio, kohvik ja lõunasöögirestoran. Esimesed üürnikud kolivad keskusesse juba 2027. aasta jaanuaris.
Enimloetud
2
Oksjonile laekus üks vastuväide
3
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Oksjonile laekus üks vastuväide
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Oksjonile laekus üks vastuväide
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Keskuse turuväärtus 94 miljonit. Tehingu taga Arakas, Kirjanen, Külvik jt
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Keskuse turuväärtus 94 miljonit. Tehingu taga Arakas, Kirjanen, Külvik jt
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Oksjonile laekus üks vastuväide
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele