Ettevõtete romulas seisab tuhandeid firmasid

Enamik neist on märkega “likvideerimisel” ning moodustavad justkui ettevõtete romula, kus ootavad aega, kui nad piltlikult öeldes kokku pressitakse ja maha kantakse.

Äripäev helistas kümmekonna ettevõtte numbrile. Selgus, et 13 ja enam aastat tagasi likvideerimist alustanud firmade kontaktandmed äriregistris ei vasta suures osas enam tõele. Kõnele vastas tihtilugu inimene, kel puudus üldjuhul igasugune info likvideerimisel olevast firmast, selle omanikest ja likvideerijatest.

Muu hulgas seisab äriregistris firma, mille omanik on juba kuus aastat surnud. Kokku ei ole enam kui kolmteist aastat majandusaasta aruannet esitanud märtsi lõpu seisuga 1493 firmat. Nii ootab Sirjanne OÜ likvideerimist juba aastast 2000. Sellest ajast alates ei ole ta ka ühtegi majandusaasta aruannet esitanud. Likvideerijana seisab äriregistris kirjas üks osanikest Anneli Aun, kelle sõnul pole mingit vahet, kas firma on kustutatud või mitte. Tema jaoks on firma lõpetatud. “Mitte mingit pidi ei mõjuta. Kõik on ära lõpetatud, ta on ainult äriregistris lõpetamata,” kommenteeris Aun. Ta lisas, et 15 aastat on piisavalt pikk aeg, et firma kustutada, ent mingeid muresid äriregistris seisev likvideerimisel olev firma talle ei tekita.

Lihtsam viis ettevõte lõpetada 

Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse ametnik Triin Tõnisson selgitas, et likvideerimismenetluse lihtsustamiseks töötas ministeerium välja äriseadustiku muudatused, mille eesmärk on pakkuda osaühingu ja aktsiaseltsi vabatahtliku lõpetamise jaoks senisele likvideerimismenetlusele alternatiivi. Nii võttis riigikogu selle aasta esimesel päeval vastu seaduse, mis võimaldab äriühingu varad ja kohustused füüsilisele isikule üle anda.

Üle lähevad ka kohustused 

Advokaadibüroo Glikman Alvin & Partnerid vandeadvokaat Priit Raudsepp on seadust analüüsides öelnud, et eesmärk on vähendada tavapärast üle poole aasta venivat menetlust vaid paarile kuule. Pealtnäha positiivsel võimalusel on tema sõnul aga oma piirangud ja ohud.

Raudsepp selgitas, et ühingu ja füüsilise isiku vara ühinemisel toimub vara üleminek üldise õigusjärgluse alusel. See tähendab, et füüsilisele isikule lähevad koos ühingu varaga üle ka kõik ühingu kohustused. Isik muutub selliste kehtivate kohustuste ees piiramatult vastutavaks ning seda kogu oma isikliku vara ulatuses.

Ühinemisel kuulub maksustamisele omakapitali osa, mis ületab äriühingusse tehtud rahalisi ja mitterahalisi sissemakseid. Ühinemisvõimalus on mõeldud pigem äriühingutele, mis aktiivselt ei tegutse ja millel puuduvad ka võimalikud kohustused, kuid millel on vara, mida oleks osanikule või aktsionärile ühinemise teel üle anda.