- OMX Baltic−0,42%314,42
- OMX Riga0,26%938,51
- OMX Tallinn−0,18%2 147,71
- OMX Vilnius−0,66%1 503,06
- S&P 5000,21%7 707,98
- DOW 300,22%53 463,05
- Nasdaq 0,16%26 331,09
- FTSE 1000,14%10 743,35
- Nikkei 225−3,16%65 326,42
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,05
- OMX Baltic−0,42%314,42
- OMX Riga0,26%938,51
- OMX Tallinn−0,18%2 147,71
- OMX Vilnius−0,66%1 503,06
- S&P 5000,21%7 707,98
- DOW 300,22%53 463,05
- Nasdaq 0,16%26 331,09
- FTSE 1000,14%10 743,35
- Nikkei 225−3,16%65 326,42
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,05
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ettevõtja süüdistab SEB panka seaduserikkumises
Praeguseks on toimunud ka esimene kohtuistung, kus Krebetsi firma Markets Investi kahjunõue SEB panga vastu küündib koos viivistega 2,7 miljoni euroni.
„Krebets on ebaaus aferist, kes üritab erinevaid osapooli šantažeerida, et isiklikku kasu saada olukorrast, millest tal tegelikult moraalset õigust midagi saada ei ole. SEB ei ole midagi valesti teinud selles olukorras,“ iseloomustab riskikapitalifondi GILD Arbitrage juhtinud Tõnno Vähk Krebetsi aastatepikkust protsessimist Puumarketi aktsiatest ilmajäämise pärast.
Kas tegemist on tõesti aferisti ja šantažeerijaga või on hoopis suurpank SEB valetanud ja seadust rikkunud, nagu on veendunud Krebets?
Kommentaar
Jüri Krebets
Marteks Investi juhataja
2009. aasta veebruaris ütles raamatupidaja, et panditud Puumarketi aktsiad on kontolt kadunud. Mina pöördusin SEB Panga poole ja sealt vastati, et GILD pöördus nende poole pandieseme realiseerimiseks ja nemad realiseerisidki aktsiad GILDi korraldusel. No ja oligi kõik, rahu majas. Ma mõtlesin, et rong on läinud. Need 183 Puumarketi aktsiat tootsid igal aastal kuni pool miljonit krooni dividende.
Kui aga aasta lõpus hakkas raamatupidaja tegema Marteks Investi aastaaruannet, siis tuli ta minu juurde ja ütles, et midagi on mäda. Selleks, et meie kontolt välja kanda aktsiad, peab olema kellegi korraldus ehk raamatupidamislikult on vaja algdokumenti. Hakkasin asja uurima. SEBst sain korralduse koopia, mille nad edastasid väärtpaberiregistrile. Seal on kirjutatud, et Marteks Invest OÜ on müüja ja müüb makseta tehingus 183 Puumarketi aktsiat GILD Arbitragele.Aga ühtegi allkirja müüja Marteks Investi poolt ei ole antud. Ehk pank peab olema võltsinud Marteks Investi korraldust, et müüa Marteks Invest nimel aktsiad.
2010. aasta teises pooles kirjutasin prokuratuuri avalduse dokumentide võltsimise ja usalduse kuritarvitamise uurimiseks. Menetlust ei alustatud. Siis ma kaebasin edasi ning 2011. aastal enne jõule tuli ringkonnakohtu määrus, et tuleb algatada kriminaalmenetlus. Kriminaalasjale esitasime juurde tsiviilhagi SEB vastu.Kui kriminaalmenetlus 26. juunil 2013. aastal lõpetati, siis ma lasin advokaatidel uuesti esitada tsiviilhagi kohtusse. See võeti menetlusse sama aasta 23. augustil.Esimene istung toimus alles nüüd, 9. märtsil. SEB Panga esindaja tõusis istungi alul püsti ja ütles, et asi on aegunud. Meie ütlesime, et vaatame selle põhiküsimuse vaatamise juures läbi. Põhiküsimuseks on, kas SEB-l on esitada legitiimseid alusdokumente või mitte. Mina tean, et ei ole. Kohus teeb 6. mail vaheotsuse aegumise küsimuses.
Algus aastate taga
Rohkete detailide ja erinevate nüanssidega lugu algas Krebetsi jaoks, kui temast sai 2009. aasta jaanuaris OÜ Marteks Invest omanik ja juhatuse liige. Varem kuulus ettevõte kinnisvaraäris kõrbenud Marek Johansenile ja tema pojale Fred Krebetsile. Nende teine firma OÜ Crocker oli võtnud ASilt Gild Arbitrage üheksa miljonit krooni laenu ning üheks laenutagatiseks olid panditud Marteks Investile kuulunud 30,5 protsenti AS Puumarketi aktsiatest.
Kuna laenu tähtajaks tagasi ei makstud, kandis väärtpaberikonto haldur SEB pank Puumarketi aktsiad 2009. aasta veebruaris AS GILD Fund Management avaldusel riskikapitalifondi GILD Arbitrage väärtpaberikontole.
Krebetsi kinnitusel ei olnud pangal aga mitte mingisugust seaduslikku õigust ilma pantija ehk Marteks Investi korralduseta aktsiaid makseta tehingus GILDile müüa. SEB pank edastas Eesti väärtpaberikeskusele korralduse, milles on korralduse andjaks märgitud Marteks Invest, kuid Krebetsi kinnitusel pole ettevõte sellesisulist korraldust kunagi pangale teinud. „Korraldusi võib kontohaldur edastada registrisse ainult sel juhul, kui tal on kontoomaja või volitatud isiku korraldus,“ tsiteeris Krebets seadust.
See pole aga ainuke seik, milles Krebets pangapoolset vassimist ja dokumendivõltsimist näeb. Tagantjärele avastas ta, et samasuguse Marteks Investi korralduse oleks pank pidanud saama ka 2008. aasta detsembris toimunud pandipidaja vahetumisel. Nimelt olid sama aasta alul senise pandipidaja AS GILD Arbitrage varad läinud üle asutatud riskikapitalifondile GILD Arbitrage, mille juriidiliseks kehaks oli GILD Fund Management.
Jällegi esitas pank väärtpaberikeskusele korralduse, milles korralduse andjaks on märgitud Marteks Invest, kuid millest ettevõte ei teadnud mitte midagi. „Ka uus pandinõudeõiguse omanik ei ole mitte kunagi Marteks Investi poole pöördunud palvega pandi ümbervormistamiseks,“ lisas Krebets.
Krebetsi hinnangul tähendab selline ebaseaduslik pandipidaja vahetus, et 2008. aasta detsembris lõppes Marteks Investi pandikohustus ning kaks kuud hiljem toimunud Puumarketi aktsiate üleminekut poleks seetõttu saanud toimuda. Krebetsi võitlus panga vastu on kestnud juba kuus aastat, sinna sisse on mahtunud ka kriminaaluurimine, mis lõppes tema jaoks küll tulemuseta.
Kriminaalasja lõpetamise järel esitas Krebets kohtusse tsiviilhagi, milles nõude suuruseks on koos viivisega 2,7 miljonit eurot.
Hetkel kuum
Puumarketi aktsiaid Krebets tagasi saada ei soovi ja ega ei saakski, sest need on läinud juba GILDi kaudu Raivo Heina ettevõttele. Küll soovib Krebets, et suurpank vastutaks oma sammude eest, mis tema arvates on toimunud ebaseaduslikult ja vassimise teel.
SEB vastuseid ei anna
Äripäev palus ka SEB panga kommentaari kohtuvaidluse kohta. Samuti küsisime pangalt, kas neil on olemas Marteks Investi korraldused, mis olid aluseks Eesti väärtpaberiregistris muudatuste tegemisel. Pangalt tuli lakooniline vastus, et küsimused on kaetud pangasaladusega.
Seejärel andis Marteks Invest nõusoleku, et pank võib nimetatud info väljastada. Äripäev saatis SEB pangale uue päringu, mille peale vastati, et märtsis toimus esimene istung ning kaasuse osas teeb otsuse kohus. „Pank ei pea õigeks käimasoleva kohtuasja sisu ajakirjandusele kommenteerida,“ vahendas panga kommunikatsioonijuht.
Kahel korral saadetud täpsustavale küsimusele, kas SEB pangal on olemas Marteks Investi korraldused, mis olid aluseks Eesti väärtpaberiregistris muudatuste tegemisel, vastuseid enam ei tulnud.
Seotud lood
Juulis lisandus 4 üürnikku
Riias arendatav Preses Nama Kvartālsi ärikeskusega lisandus ainuüksi juulis neli uut üürnikku. Uute tulijate seas on digitaalse kasutajakogemuse disainiga tegeleva ettevõtte kontor ning mitu teenusepakkujat – pilatese stuudio, kohvik ja lõunasöögirestoran. Esimesed üürnikud kolivad keskusesse juba 2027. aasta jaanuaris.
Enimloetud
2
Oksjonile laekus üks vastuväide
3
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Oksjonile laekus üks vastuväide
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Oksjonile laekus üks vastuväide
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Keskuse turuväärtus 94 miljonit. Tehingu taga Arakas, Kirjanen, Külvik jt
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Keskuse turuväärtus 94 miljonit. Tehingu taga Arakas, Kirjanen, Külvik jt
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Oksjonile laekus üks vastuväide
Michal: kontrollitakse versiooni, et süütamise taga on Venemaa
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele