Robot on inimesest usinam töötaja

Ehkki masstootmine muutub aina enam robotiseerituks, piirab robotite plahvatuslikku levikut vähene investeerimisvalmidus, kirjutab 9. aprilli Äripäev tööstuse rubriigis.

Innovaatiliste Masinaehituslike Tehnoloogiate Arenduskeskuse OÜ (IMECC) juhatuse liikme Jüri Riivese sõnul muutuvad robotid kindlasti meie igapäevaseks kaaslaseks, kuna neist on inimesele väga palju kasu. Neid kasutatakse õhus, vee all ja loomulikult maismaal. Samuti võivad robotid abiks olla teenindussfäärides.

Üks suuremaid valdkondi, kus roboteid kasutatakse, on tööstus. Rahvusliku rikkuse alus on suure lisandväärtusega tootmine, kuid suure lisandväärtusega toodete valmistamine tähendab tihti keerukaid tööprotsesse. Kui neid teeb inimene, pole töö efektiivne, sest ei suudeta tagada ühtlast vastavust kvaliteedinõuetele, või pole töö inimesele ohutu.

Savila sõnul piirab robotite kasutamise võimalusi tööstuses vaid investeerimisvalmidus, sest uusi lahendusi tuleb pidevalt juurde. Näiteks tuli ABB möödunud aastal turule kümne uue tootega.Rahavõit polegi tähtsaim

ABB kliendid kasutavad roboteid enamasti tootekvaliteedi ja -kvantiteedi tõstmiseks. Savila sõnul on ka juhuseid, kus roboti kasutamine pole rahaliselt kasulik, ent on vajalik inimeste töötingimuste parendamiseks ja tervise säästmiseks. Seda tuleb ette näiteks suuremate raskuste tõstmisel ja rutiinsete liigutustega tööde puhul.

Savila sõnul suhtutakse robotlahendustesse üldjuhul hästi, kuna robotiseerimine näitab ettevõtte innovatiivsust ja tähendab tihti ka kvaliteetsemat toodangut.

Kui ettevõtte eesmärk on ainult rahaline tasuvus, otsitakse robotile pigem rakendus, kus selle tasuvusaeg on kolm kuni viis aastat. Ettevõtted reeglina pikemalt oma tegevusi ei kavandagi, kuigi üks robot on võimeline töötama ka kakskümmend aastat või isegi kauem.

“Robotid on kindlasti kasulik investeering, kuna nende tööülesannet saab üsna lihtsalt muuta,” lausus Savila. Tööülesannete muutmine või korrigeerimine peaks sisendama kindlustunnet ka neile, kes pole konkreetse toote tulevikuvõimalustes väga kindlad.

Milline seade on üldse robot?

Robotiseerimisel tuleb eristada roboteid ning robottehnilisi süsteeme. Tööstusrobotiteks nimetatakse automatiseeritud seadmeid, mis koosnevad mitmeid manipulatsioone sooritavast tööorganist ja vabalt ümberprogrammeeritavast juhtsüsteemist tööorgani juhtimiseks.

Riivese sõnul on tööstusrobotid võimelised täitma erinevaid funktsioone, mis on normaalselt omased inimestele. Neid saab kasutada objektide teisaldamiseks, paigaldamiseks, mitmesuguste töö- või kontrolloperatsioonide sooritamiseks. Töörobotite seas on levinumad keevitusrobotid, värvimisrobotid ja koostamisrobotid. Viimasel ajal suureneb robotite kasutamine ka valdkondades, kus varem valitsesid  mehaanilise töötlemisega tööpingid.

Robottehnilised süsteemid kujutavad endast avatud tehnoloogilisi süsteeme, mille koosseisu kuulub üks või mitu tööstus­robotit ja eriliigilised tehnoloogilised seadmed. Robotiseeritud süsteemides võivad robotid esineda nii teenindavas kui ka tööd tegevates funktsioonides. Teenindavas funktsioonis kasutatakse roboteid peamiselt töödeldavate detailide paigaldamiseks ja maha­võtmiseks ehk robot töötab sünkroonis tööstusseadmega.

Kuigi robotiseerimine on maailma tööstuses viimastel aastatel suurim hoo sisse saanud trend, ei ole siiani plahvatuslikku robotiseerimist Eestis veel olnud.

Riivese sõnul on selle üheks põhjuseks, et tööstuslikud robottehnilised kompleksid on keerulised insenerlahendused ja iga uus robot tahab kohanemist ning teadmisi. Samas on suundumus robotiseerimise suunas ka Eestis täiesti olemas ja edukaid näiteid Eesti ettevõtluses palju. Roboteid kasutatavad enamasti keskmise suurusega ja suurettevõtted, kes teevad partiitootmist.

Aukartus ja hirm takistab investeerimast

Paljud ettevõtted suhtuvad robotitesse aukartusega, ütles Innovaatiliste Masinaehituslike Tehnoloogiate Arenduskeskuse juhatuse liige Jüri Riives. “Kardetakse, kas investeering tasub end ära ja kas robotile jätkub piisavalt tellimusi,” lisas ta.

Üks robot maksab keskmiselt 70 000–200 000 eurot. Edukamad ettevõtted on juba roboteid kasutusele võtnud ja Riives avaldas lootust, et peagi on need ka teistele kätesaadavad. Robotite arenduses liigutakse madalama hinna poole, et robotid sobiksid ka väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Energeetikas tegutseva ABB automaatikaprojektide äriüksuse projektijuhi Siim Savila sõnul võiks tulevikus tööstus välja näha nii, et tootmine, kus tehakse miljon toodet aastas, on robotiseeritud. “Inimeste töö ei kao, vaid inimesed toodavad väiksemaid partiisid,” märkis Savila.