Panustame vangidele 5 mln eurot enam

Tänavuse pea 50 miljoni euro suuruse vanglateenistuse eelarvega peaks kaetud saama ümmarguselt 3000 vangiga ja 5000 kriminaalhooldusalusega seotud kulud. Kui 2005. a kulus riigil justiitsministeeriumi andmetel ühe päti ülevalpidamiseks 400 eurot kuus, siis kolme aasta eest oli see summa juba pea 1000 eurot ja selleks aastaks on planeeritud 1300 eurot kuus, mis on kõrgem kui Eesti keskmine palk. Kusjuures ühe vangi toidule kulub riigil kuus mitte rohkem kui 40 eurot, mis on neli korda vähem kui sõduri toidukulu.

„Vanglate puhul ei saa viimastel aastatel rääkida olulisest protsentuaalsest tegevuskulude kasvust, pigem on see üldnumbrite kasv võimaldanud vältida suurt mahajäämust palgaturust ja kompenseerinud sisseostetavate teenuste hinnatõusu,“ ei näinud justiitsministeeriumi vanglateenistuse valdkonna asekantsler Priit Kama midagi halba vangidele aasta aastalt kasvavates kuludes nii kinnistutesse kui ka kõikvõimalikesse spetsialistidesse.

Vanglate rahastamine tulevikus ei vähene

Vanglatööstuse juhi sõnul laekub töötasu riigi arvele ja sealt siis vangla jaotab edasi, kuidas täpselt, seda Nellis kommenteerida ei osanud, aga kõike kätte nad ei saa. „Osa rahast läheb nõuete katteks, kui neid on, osa vabanemisfondi, mis makstakse välja, kui vang vabaneb, osa raha saavad kasutada vanglakaupluses,“ selgitas ta.

Kuivõrd hästi üldse sujub vangidega töö? Mis on suurimad probleemid? Nellise sõnul töötab ettevõte suuresti nagu kutsekool, ainult et isemajandav kutsekool. Tööliste efektiivsus on vähemalt kolm korda väiksem kui tavaettevõttes. Viimati sai ettevõte riigilt otsedotatsiooni 2007. aastal. „Tööjõu voolavus on 80% ümber, ehk teisisõnu me õpetame kinnipeetava välja ja ta lahkub vanglast. See on ka majanduslikus mõttes suurim probleem,“ vastas Nellis.

Kuigi vangide ja ametnike suhtarv on Eestis viimastel aastatel Lundi sõnul paranenud, mille kohaselt on praegu 2-3 vangi peale üks töötaja, tegeleb vangi kinnipidamise tagamisega Eestis kaks kuni kolm korda vähem ametnikke kui Skandinaavia vanglates, mille taset ettenähtavas tulevikus saavutada ei plaani.

Vangide arv endiselt liiga suur

Kuigi viimastel aastatel on vangide arv jõudsalt vähenenud, siis Eestis on vangide arv endiselt liiga suur, palju suurem kui mujal Euroopa Liidus, ja kaugelt enam ka Kesk- ja Ida-Euroopa keskmisest. Numbritest rääkides ütles Lunt, et 2006. aastal oli 100 000 elaniku kohta 321 kinnipeetavat ja 587 kriminaalhooldusalust, 2012. aasta lõpuks 262 kinnipeetavat ning 526 kriminaalhooldusalust. „Vangide arvu vähendamine on üks olulisi kriminaalpoliitika prioriteete,“ toonitas ta.

Vangide arvu vähendamine on seotud justiitsministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuuliku sõnul kuritegevuse üldise tasemega, mis on Eestis järjepidevalt langenud. "Nii kuritegevuse taseme kui vangide arvu vähendamine on mõlemad Eesti kriminaalpoliitika prioriteedid, mistõttu oleme selles suunas pidevat tööd teinud. Teine pool vangide arvu vähenemisest on muude karistusalternatiivide lisandumine. Inimese ühiskonnast eraldamist võimaldavad karistusalternatiivid on uute kuritegude ennetamise mõttes vangistusest parema tulemuslikkusega, mistõttu on valitsus toetanud ka läbi seadusloome selliste alternatiivide võimalikult laia spektrit. Lähtuvalt riigikogu poolt vastu võetud kriminaalpoliitika arengusuundadest tuleks vangistust kasutada vaid ühiskonnale ohtlike kalduvuskurjategijate puhul," teatas Tuulik.

Kriminaalhooldusaluste arvu vähenemise taga on Tuuliku sõnul eelkõige kohtus süüdimõistetud isikute arvu vähenemine, kuid ka mõningane karistuspraktika muutus, mille kohaselt on viimastel aastatel suurenenud tingimisi karistuse mõistmine ilma kriminaalhoolduseta.