Veel kurioossem on, et väidetav manipulaator Sven Soeson, keda nii maksuamet, politsei kui ajakirjandus on aastaid seostanud erinevate pettustega, vabanes pisut enne kõnealuse skeemi algust eeluurimisvanglast.
"Pealtnägijal" õnnestus Soesoniga kontakti saada. Viidates, et ta ei ole avaliku elu tegelane, keeldus Soeson kaamera ette tulekust, aga saatis saate tegijatele pika kirja. Selgus, et omal ajal ostis ta üles Bigbanki hapuks läinud tarbijalaenude portfelli, mida nüüd sisse nõuab. Soeson saadab ka koopiad ülekannetest, mille alusel ohvrid said justkui omal ajal Bigbankist raha. „Pealtnägijaga“ suhelnud ohvrid ei olnud enda sõnul aga Bigbankist laenu võtnud.
Tasub teada
1. juulist hakkab kehtima seadusemuudatus, mis sõnaselgelt keelab selliste tarbijavaidluste lahendamise vahekohtutes.
See aga ei tühista juba töösse antud nõudeid ja need tuleb vaidlustada ringkonnakohtus. Siiani on
Sven Soeson olnud nagu fakiir, kellele riik on püüdnud edutult kammi turja lüüa. Näiteks kullaäri kriminaalasi lõpetati süüdistust esitamata sügisel, maksupettust kütuseäris uuriti aastaid ja see tahetakse lähiajal kohtusse saata.
Juristid: vahekohus oli täielik bluff
Sõltumata, kas inimesed algselt laenu võtsid või mitte, oli selline vahekohtu pidamine "Pealtnägijat" konsulteerinud juristide sõnul täielik bluff. Esiteks, otsuste tegemise ajal polnud vahekohus õigesti registreeritud. Otsuste all on küll uhke tempel, aga registrinumber sellel viitab hoopis Soesoni teisele firmale Rigolet Collect. Justiitsministeeriumi asekantsler Kai Härmand märkis, et laenuandjal ja vahekohtu pidajal on sama omanik, siis kindlasti ei saa rääkida erapooletusest.
Teiseks, pooled peavad algusest peale kokku leppima, et just see vahekohus nende üle õigust mõistab.
Kolmandaks, iga kohus peab inimesed ära kuulama. Vahekohtu otsustes seisab, justkui inimestega võeti ühendust, aga nad ei vastanud, mistõttu tehti otsused tagaselja. Kannatanud aga kinnitavad, et nendega pole ühendust võetud.
Ja neljandaks – isegi kui võlg oleks päris ja kõik eelnevad punktid täidetud, ei tohi juurde keevitada nii jõhkraid, kuni kümnekordseid viiviseid. Tagatipuks torkab silma, et kõik vahekohtu otsused tehti ühel kuupäeval – 2. juunil 2014. Ühte ohvrit esindava advokaadi Peep Rajavere hinnangul näitab see, et mingit õigusemõistmist pole toimunud.
Ka Äripäev on Soesoniga seotud skeemidest korduvalt kirjutanud. Viimati figureeris ta lugudes, kus kirjeldasime, kuidas maksuskeemis kasutatud variisikuid Eestist välja
asumisele saadeti, et nad skeemitajatele jalgu ei jääks.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tallinna ringkonnakohus leidis kahes tsiviilasjas, et Eesti kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja aukohtu esimees Urmas Tärno on käitunud hooletult, ja hindas tema tegevuse süüliseks. Tärno nimelt müüs võla katteks laeva, kuid ei maksnud seejärel raha võlanõudjale.
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Riias Preses Nama Kvartālsi ärikeskust arendav AS PN Project alustab uut võlakirjaemissiooni, pakkudes investoritele 8,5% aastase tootlusega tagatud võlakirju. Võlakirjade märkimine kestab 17.–28. augustini ning ettevõtte eesmärk on kaasata 3 miljonit eurot ehitustööde lõpetamiseks ja käibekapitali rahastamiseks.