1000euroste arvete nõue osutus üliedukaks

„Hea raamatupidaja on maksuameti sõber, kuigi viimasel ajal üritatakse meid vastandada,“ ütles Veermäe täna Äripäeva teemaveebi raamatupidaja.ee maksukonverentsil oma ettekannet sisse juhatades.

Veermäe sõnas, et ilmselgelt ei oota keegi maksuametilt, et see teda ei kontrolliks. „Eelnev aasta on olnud pingeline, muudatuste põhieesmärk oleks pikas plaanis saada maksuhalduri hoob täpsemaks, et tegeleksime õigel ajal õigete asjadega,“ selgitas Veermäe viimasel ajal kriitikanoolte alla sattunud ameti eesmärke.

Ta möönis, et ameti põhimure on olnud käibemaks. See, et käibemaksu ei deklareerita ja see jääb mõnes kohas kogumata, on mure kogu Euroopas.

„Selle seadusega jäi rakendamise pool poolikuks, aega anti selleks vähe. Me peaksime tegema maksustamist võimalikult lihtsalt. Kuid me ei tohiks süsteemi genereerida JOKKindust sisse,“ rääkis Veermäe Äripäeva teemaveebi raamatupidaja.ee maksukonverentsil ametiautode maksustamist puudutavast. Edasine tegevuskava on hetkel koostöös ministeeriumiga alles arutamisel.

Palju pahameelt tekitanud sõiduautode kontrolli teemal käivad MTA-l ja ministeeriumil veel vaidlused ja läbirääkimised. „Teema oli üleval, et kui maksuamet kontrollib ja teeb pilte, siis kas ületasime piire. Kommunikatsioon oleks pidanud olema ette suurem. Kuid me ministeeriumiga arutame veel asja. Ma räägin praegu 100% käibemaksu mahaarvajatest – kuidas peaksime seda tõendama, kes kuidas kasutab? Rakendamine on keeruline,“ rääkis Veermäe. Ta lisas, et kontrollidega jätkatakse vaid sellisel moel, mis omab mingit mõju. Tema sõnul kõik ettevõtjad maksuhaldurit ei lollita ja ta tahaks, et edaspidi mindaks kontrollima vaid sinna, kuhu on vaja.

Süsteemid kukuvad kahe aastaga kokku

Mis puudutab ühtset tööregistrit, siis see on tema hinnangul hea ja üheselt toimiv asi ning musta tööjõu osakaal on tänu sellele vähenenud. „Näiteks eelmisel nädalal tehti Raekoja ümber olevate platside söögiasutustes kontroll ja vaid üks töötaja oli registreerimata,“ lausus Veermäe.

Uuel e-maksuameti keskkonnal on probleemid Veermäe sõnul seetõttu, et süsteemid on vananenud ja vajaksid uuendusi. „Näiteks uus TSD, mille juurutamine on olnud veidi problemaatiline, seal loome alles uusi võimalusi juurde. Kuid aastatega loodud maksuameti veebisüsteem on jäämas ajale jalgu. Seis on selline, et mõned süsteemid kukuvad kahe aasta lõikes kokku,“ nentis Veermäe. Ta lisas, et lisaks tehnilisele uuendamisele soovitakse üle vaadata ka e-maksuameti visuaal, et iga ettevõtja saaks tulevikus luua endale sobiva keskkonna. Praegu käivad tema sõnul sel teemal alles analüüsid.

Veermäe viitas ettekandes ka Äripäeva tänasele loole „Maksuameti ahistavad kuupäevad“, kus toodi esile raamatupidajate ettepanek võimaldada deklaratsioone esitada ühel päeval. „Meie jaoks see pole küsimus, kuid häda on selles, et käibemaksu maksmist ei taha ükski ettevõtja tuua 10. kuupäeva peale, kuid kui viia TSD 20. kuupäevale, siis ei saa pensionär raha. Meil pole probleemi viia see ühele kuupäevale iseenesest,“ rääkis Veermäe.

Praegu analüüsitakse Veermäe sõnul ettevõtjate hulgas läbi viidud küsitlust võimalike arenduste kohta maksuametis. Üks võimalik arutluskoht on ka see, et nihutada käibemaksukohustuslaste piirmäära kõrgemaks. „Peame sel teemal alles ettevõtjatega suhtlema. Paljudes riikides on käibemaksu piirmäära viidud kõrgemaks ja väikeettevõtlus vabastatud käibemaksust, kuid seda peab arutama,“ rääkis Veermäe.