Taimekasvatajad pistavad rinda Hollandi lillevabrikutega

“Tulbi ja nartsissi kasvatamisega me kasumit ei teeni. See on lihtsalt rooside kasvatamiseks ettevalmistuse tegemine. Me paneme kasvuhoone küdema, saame töötajatele tööd ning kevadlillede müügist oma kulude jaoks raha n-ö natukene liikuma,” sõnas Orasi. Et firma hulgimüügile keskendunud pole, jäävad tulpide, nartsisside ja rooside müügikogused tuhandetesse.

Ka Hildero OÜ, mis roose kasvatab ja müüb, on sama teed läinud. Et firma talvisel ajal töös hoida, kasvatatakse naistepäevaks tulpe. Roose aga ostetakse oma poe tarbeks enne kohalike rooside valmimist mais sisse hulgimüüjatelt, kes taimi Hollandist toovad.Nõudlus kohaliku toodangu järele suureneb

Samas on inimeste teadlikkus ja huvi Eestis kasvatatud taimede vastu firmade esindajate sõnul iga aastaga järjest suurenenud. “Eestis kasvatamise plussiks on see, et klient saab värske roosi, mis säilib paremini. Välismaalt tulevad nad Eestisse ikkagi päris kaua. Kui pikad tarneajad on, ei oskagi öelda. See kõik oleneb, kui kaua nad laos on olnud ja kust tulevad,” sõnas Hildero OÜ juhatuse liige Aivar Valk. Ehk kui hästi läheb, võib saada värsket kaupa, kui kehvemini, siis pikalt seisnud kaupa.

Väga oluline tegur müügi juures on aga hind. “Hollandist tulevad lilled nii odavalt sisse, et Eestis kasvatatu eest ei soovita rohkem maksta, kuigi see on sissetoodust vaid kuni 20% kallim,” lausus Valk. “Hind peab olema konkurentsis Hollandist toodud tulbi, nartsissi või roosiga, muidu seda väga müüa ei saa. Kui küsida selle eest näiteks kaks korda rohkem, siis ei taha seda keegi,” oli ka Orasi sama meelt.

Eesti ühe suurema dekoratiivtaimede kasvataja OÜ Flores Aed juhatuse liige Peep Promm praegu turul aga üldiseks hinnatõusuks võimalust ei näe. “Meie hinnad on viimase viie aasta jooksul suhteliselt ühel tasemel olnud, kohati isegi langenud. Hollandiga on sama asi, ka tarbija jaoks. Vähemalt kodumaine tootja ei ole saanud oma toodangu eest rohkem raha,” nentis Promm.

Muutused turul

Flores Aed OÜ müüb aastas Prommi sõnul ca 30 000 Eestis kasvatatud lilleamplit ja ligi miljon kevad-suvelille kaubanduskettidele ja lillepoodidele. Vähesel määral ostab firma välismaalt sisse õitsvaid potililli ja toataimi, ent seda aasta-aastalt järjest vähem. “Hulgivahendajaid väga enam vahele ei mahu. Suuremad ketid toovad kõik ise taimi sisse ja lillekauplused saavad ka päris palju otse tellida, nii et vahendaja roll on põhimõtteliselt ära kadumas,” rääkis Promm turul toimuvatest muutustest.

Seega konkureerivad kodumaised kasvatajad järjest enam suurte Hollandi “tehastega” ja Soome kasvatajatega. “Soome tootjad on kliima poolest võib-olla isegi natukene ebasoodsamas piirkonnas kui meie, neil on külmem. Aga samas on neil riigipoolne pindalatoetus, mida meil ei ole,” märkis Promm. See-eest on aga tööjõukulud Eestis veel väiksemad kui põhjanaabritel, ehkki need on ka meil Prommi sõnul kasvamas.