Vales mõõdus palk võib tulu kahandada

Ka paar sentimeetrit vales mõõdus metsamaterjal võib tähendada juba olulist tulude kahanemist, kirjutab 11. veebruari Äripäeva kuukiri "Metsandus".

“Raiete puhul on üks tähtsamaid osi selgitada välja, kuhu varutud metsamaterjal müüa. Erinevatel ostjatel, kui sa just palki enda tarbeks ei tee, on erinevad mõõdud ja kvaliteeditingimused,” selgitas Saaremaa Metsaühing MTÜ konsulent ja juhatuse liige Kaido Humal. Kui pikkusega n-ö puusse panna, võetakse palk vastu lühemas mõõdus ja omanik kaotab nii mahus kui ka hinnas.

“Kõige halvemal juhul arvatakse palk praaki, ja praagi hind on veel väiksem kui paberipuul,” selgitas ta. Laias laastus võib öelda, et kui palgi hind on umbes 65 eurot tihumeeter, siis praaki arvatud puidu eest makstakse umbes 15 eurot tihumeeter. Kui kogused on väikesed, võib rahakaotusest veel üle olla, suurte koguste puhul on tegemist märkimisväärse saamata jäänud tuluga.

“Ajalehekuulutuses lubatakse tihti parimat hinda tihumeetri eest. Tegelikult ei ole omaniku jaoks nii oluline, kas sortimendi hind on paar eurot kõrgem või madalam. Kordades olulisemad on tegija oskused,” selgitas metsakonsulent.

Jälgi eelneva töö kvaliteeti

Humal teab rääkida juhtumitest, kus puit oli oskamatusest nii nässu keeratud, et palgid asusid paberipuu hunnikus ja paberipuu või peenpalk küttepuu hunnikus. “Sellisel juhul kaotab inimene väga suuri summasid ja see ei ole kaugeltki võrreldav paarieurose võiduga, mida kuulutuses tihumeetri pealt lubatakse.” Samas on ka näiteid, kus oskuslik järkamine on toonud metsaomanikule lisatulu. Tasub vaadata, kuidas metsatöö tegijal eelnevad tööd õnnestunud on. Kindlasti paistavad siin silma need, kes mingigi aeg riigimetsas töötanud, selgitas Humal.

Ta andis veel ühe nõuande: kui metsa ülestöötamine, vedamine ja kokkuostmine kõik erinevate firmade hooleks jätta, tekib mitmekordne kontroll. Iga etapp kontrollib sortimendi kvaliteedi ja kogused üle, ning metsaomanik võib materjali mõõtmistulemustes oluliselt kindlam olla.

Eksida ei tohi ka masinad

Konekesko müügijuhi Tarmo Saksi sõnul tuleb harvesteri ehk metsaraiemasinat alati enne tööde alustamist uuel langil kalibreerida. “Et masin õigesti töötaks ja näiteks kuuemeetrised palgid tõesti kuuemeetrised oleks ning mõõteseadmed ei valetaks, masinad kalibreeritakse.” Selleks langetatakse langil esimesena nn kalibreerimispalgid. Harvesteri mõõtmise tulemusi võrreldakse võrdlusandmetega, misjärel masin vastavalt vajadusele kalibreeritakse. Saksi sõnul tuleb harvesteri ka vastavalt ilmaoludele kalibreerida. “Kui temperatuur on miinus kümme kraadi, on puu koor kõva ja söödurullid ei lähe nii sügavale koore sisse kui tavaliselt. See tähendab, et palgi paksusele lisandub 5–10 mm. Näiteks pehme ilmaga on palgi diameeter 1 cm väiksem.”

Kuidas harvester järkab?

Eestis kasutatakse söödurullidega mõõtmist. See tähendab, et hetkel, kui harvesteri pea võtab puust kinni ja paneb söödurullid kokku, arvutab ta umbes meetri kõrguselt puu paksuse ning puu pikkuse, selgitas Konekesko Eesti ASi müügiesindaja Tarmo Saks.

“Kohe, kui harvester teab, kui pikk on puu, jaotab ta selle vastavalt masinasse salvestatud hinnakirjale tükkideks,” ütles Saks ja lisas: “Hinnakirjad pannakse enne metsa minemist piinliku täpsusega paika.” Hinnakiri on masinale ette antud eelistused ehk millise pikkusega palk on esimene eelistus, milline teine ja kolmas.

Saksi sõnul on harvesterid targad ning alati tuleb puude puhul ette erisusi, millega masin arvestama peab. “Kui selgub, et puidus esineb mõni koht, mida peetakse praagiks ja mida ei sobi palki jätta, arvutab masin kohe uue lahenduse,” ütles Saks.

Uuemate masinate suur eelis on nende kõrge tehnoloogiline tase ehk samal ajal kui havester metsas töötab, jõuab info tehtu kohta operatiivselt kontorisse. “Kui puu on langetatud, siis kontor juba teab, mida ta müüa saab, ehk enam ei pea ootama, kuni vedaja puu metsast välja veab või see lao­platsil hoiustatud saab.”

Head mehed on kallid

Kaido Humal, Saaremaa Metsaühing MTÜ konsulent ja juhatuse liige

Võin tuua näite oma praktikast, kus harvendusraiet tegid väga head teenusepakkujad. Puud võeti maha nii, et tulemuse oleks võinud panna metsanduse õpikusse. Peene materjali juures, mis harvendamata jätmisel lähiaastatel ära surnud oleks, osati välja võtta tervelt 60% peenpalki. Selle tulemusel võitis omanik umbes 5 eurot iga tihumeetri pealt. Metsaomanikul ei tasu peljata, et teenus on kallis – head mehed ongi kallid. Nad toovad sulle selle raha oma oskusliku tööga tagasi ja rohkemgi veel.

Lugu ilmub 11. veebruari kuukirjas Metsandus. Lisaks saad teada, millised on erakondade tulevikuplaanid metsanduses ja kuidas ohutult metsatöid teha.