Eesti tabuteema Soomes laual

Eestis tabuteema

Seevastu Eestis pole valmisolek sellest probleemist rääkimiseks kuigi suur. “Üldiselt kui seda teemat kuidagi puudutada, siis vastureaktsioon on suhteliselt kiire ja terav,” lausus TTÜ professor Rainer Kattel. Praxise juhatuse liikme Laura Kirsi sõnul peitub põhjus mitmetes asjaoludes, muuhulgas on osa parteide puhul tegemist teemaga, kus nende maailmavaade ei näegi ette teistsugust poliitikat kui praegune. Teisalt on parteide tähelepanu koondunud pigem siseriiklikele probleemidele, sest mitmed valijaid huvitavad Eesti elu olulised küsimused vajavad lahendusi.

„Immigratsioonipoliitika on küsimus, kus siinsele valijale ei ole võimalik ilmselt midagi atraktiivset lubada,” nentis Kirss. Ta selgitas, et erakonnad võisid hinnata praeguses julgeoleku olukorras ning arvestades ka hiljutisi sündmusi Prantsusmaal, et rände teemasid ei ole otstarbekas n-ö avada.

Eesti Tööandjate Keskliidu juht Toomas Tamsar arvas samuti, et Eesti elanikkond pole veel valmis rände üle avameelselt arutama, kuigi see oleks vajalik. Näiteks võib tema sõnul küsida, mitu pensionäri on iga pere valmis võtma oma toidulaua äärde. „Kas parem on muukeelne naaber, kes ise palju teenib ja makse maksab, või üks eestikeelne pensionär, keda tuleb ülal pidada? Siin pole õiget ega vale vastust, on vaid valikud oma vooruste ja ohtudega,“ arutles Tamsar.

Tuhanded puuduvad töökäed

Tamsar ütles, et kui praegused protsessid jätkuvad, on 25 aasta pärast ühiskonda ülal pidamas vaid 400 000 erasektori töötajat. „Et kõik, kes vaja, saaks ülal peetud ning ka tööinimese elujärg võiks edasi paraneda, ei aita kaardipõrgu blufiringi meenutavad palgalubadused. Selleks on ainult üks toimiv viis – peame tegema rohkem tööd, peame tegema keerulisemat tööd ning peame seda kallimalt maailmale müüma.“

Valimiseelset arutelu analüüsinud Laura Kirss sõnas, et oluline on töökäte puuduse probleemile lähenemine terviklikult ehk tegeleda tuleb korraga nii tööturult eemalolijatega, tootlikkuse suurendamisega ning rändeolukorra analüüsimisega. Tema sõnul aga erakondade platvormidest seda praegu välja ei loe ja nende lähenemine on pigem lünklik, näiteks keskendutakse lasteaiakohtadele, töövõimetute tööturule toomisele või täiskasvanute täiendõppele. „Üksikküsimustega tegelemine ei anna aga tõenäoliselt soovitud efekti ja sedasi ei saa piisavalt täita lünka, mis tuleneb rahvastiku vananemisest ja vähenemisest,“ märkis ta.

Piiritagune tööjõud