Tere AS juhatuse esimehe Oliver Kruuda sõnul võib rubla nõrgenedes eksport Venemaale kaotada mõtte.

- Oliver Kruuda hinnangul võib eksport Venemaale kaotada mõtte
- Foto: Erik Prozes, Äripäev
Oliver Kruuda sõnul mõjutab rubla nõrgenemine otseloomulikult eksporti Venemaale. Ta märkis, et kuigi Eesti toodangu tooraine on oluliselt odavam kui Venemaal, siis lõpptoote müügihind võib rubla nõrgenedes muutuda eksportijale ebasoodsaks. „Kui saab jälle eksportima hakata, tuleb järele mõelda, kui mõtekas see sellise rubla nõrgenemise puhul on, et kas saab ka kasumlikult müüa. Sest Venemaal on ka impordi toll 15% toodangu hinnast“ nentis ta.
Täna ei ole küll piimatöösturitel oma toodangut võimalik Venemaale müüa, ent Kruuda avaldas lootust, et enne jõule saab siiski osade toodetega Venemaal tagasi olla.
Mis puudutab sanktsioone, siis märkis Kruuda, et neist kaotavad enim ettevõtted, tegelikult inimesed, kes omavad ettevõtteid ja kes seal ka töötavad. "Majanduslikud sanktsioonid on üldse kõige rumalam vastastikuste läbirääkimiste mõjur, sest selle tagajärgi ei suuda kunagi keegi hinnata. Tänaseks on piimamaailmast pool hinda kadunud ja tegelikuks võitjaks osutub Hiina. Nii tark siis see meie Euroopa poliitika ongi," märkis Kruuda.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Rubla kukkumisele ei paista lõppu. Viimased kuus päeva kukkunud rubla on täna USA dollari vastu nõrgenenud juba 1,77% ja euro vastu kaotanud 1,86%.
Venemaa rublapõhine Micex aktsiaindeks on kerkinud juba kümnendat päeva järjest, sest kuristikku suunduv rubla on kergitanud eksportijate aktsiad. Samal ajal on dollaripõhine RTS indeks maandunud viie aasta põhja.
ASi Liviko juhatuse esimehe Janek Kalvi sõnul mõjutab rubla nõrgenemine äritegevust negatiivselt, ent Venemaalt lahkuma see kohe kindlasti ei sunni.
Premia tegevjuhi Karte Kõvaski sõnul ei mõjuta rubla kukkumine ega ka Vene-vastased sanktsioonid Premia eksporti Venemaale.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.