Virumaa on ideaalne suurteks investeeringuteks

Viru Keemia Grupi (VKG) juht Priit Rohumaa hinnangul on Ida-Virumaal kohalikku ressurssi majanduskasvu arendamiseks, siin on hea infrastruktuur. „Siin on tööstusel oma koht, järjest rohkem areneb siin ka turism ja logistika. Oluline on vaadata, et lisandväärtusega töökohad säiliksid. Potentsiaali on palju,“ rääkis ta.

Rohumaa tunneb puudust sellest, et kohaliku omavalitsuse ja riigi tasandil oleks rohkem  pikemaajalisi visioone ja teatud otsuste ära tegemist. „Palju on lühiajalist fokusseerimist linnade, maakondade ja ka riigi arendamisel. Väga palju on tühja vaidlust,“ lausus Rohumaa. „ Kõige halvem signaal, mida riik sai üldse anda, oli see, et ärge arenege, ärge investeerige. Ettevõtetel on vaja säilitada huvi investeerimiseks.“

Kiviõli seikluskeskuse rajaja Madis Olt nõustus, et  infrastruktuuri ressurss Eesti kontekstis on Ida-Virus tohult hea. „Peale Harjumaad on Ida-Virumaa teisel kohal, kust hea infrastruktuur läbi jookseb,“ märkis ta. „Murekoht on Ida-Virumaal see, et kvaliteetset inimest sisse tuua on minu jaoks keeruline. Suured töösturid ja sadam on sellega ilusti hakkama saanud.  Samuti tunnen puudust ka kvaliteetsetest partneritest.“

63-aastane OG Elektra omanik Oleg Gross märkis, et 65-aastaseid ei maksa üldse maha kanda. Temal endal jätkub veel jaksu paarikümneks aastaks. „Praegu olen veel küll härga täis,“ ütles Gross. Ta tõdes, et tema töötajatel on madalad sissetulekud ja kuigi ta kuuleb kogu aeg, et miks ei maksa nagu arstidele, siis on ta ikka hoidnud aastase palgatõusu 10% juures. „Kasumit ei saa teenida, kui töötaja pole õnnelik. Tööandja tahab kindlasti maksta töötajatele head palka,“ tõdes ta. Gross loob töökohti valdavalt maale, kus pole töökohti või kus on madal ostujõud.

Riigikogu liikme Deniss Boroditši sõnul on Ida-Virumaa suurim väärtus inimesed, kes elavad seal. „Koostöö riigi ja ettevõtete vahel on paremaks läinud. Ideaalset elu ja turgu ei ole olemas ja ei saa ka sellest unistada,“ lausus ta ning tõdes, et rohkem riigi kaasamist ja üksteise mõistmist on vaja küll. „Me tahame, et põlevkivitööstus areneks, riik on huvitatud sellest, et see raha jääks Eestisse. Riik on huvitatud ka sellest, et me investeerime loodusesse ja keskkonda,“ rääkis Boroditš.

Sillamäe Sadama omanik Tiit Vähi märkis, et Venemaa ei ole õnnetus ega ka õnn, see on meie võimalus. „Õnn on see mis tuleb kätte, võimalus on see, mis tuleb ära kasutada,“ lausus ta.

Vähi uuris ettevõtetelt, kuidas mõjutab Virumaad naabrus Venemaaga, kas see annab või pigem võtab võimalusi.

„Venemaa teema on väga keeruline. Kindlasti on Venemaaga kaubavahetus kasulik. Minul on Vene riigist ja Nõukogude Liidust väga palju kasu olnud, sain tänu sellele oma äri alustada,“ rääkis Gross. „Ma näen palju politiseeritust.  Kindlasti oleks pidanud meie riik tegema rohkem selleks, et Venemaa oleks suhted paremad. Naabritega tuleb läbi saada.“