Valuutasõda naaseb järgmisel aastal?

Euroopa Keskpanga president Mario Draghi teatas eelmise nädala pressikonverentsil, et keskpank hakkab alates oktoobrist ostma kokku massiivselt võlakirju. Mõnede analüütikute sõnul võivad keskpanga ostud ulatuda kuni 1 triljoni euroni.

Kuna võlakirjade ostmisega tuleb rohkem likviidsust eurosüsteemi juurde, mõjub see ka euro kursile nõrgestavalt. Analüütikute sõnul on see aga probleem. „Me eeldame, et jutud valuutasõdadest jätkuvad, kuna mõned keskpangad juurdlevad selle üle, mis saab, kui kapital voolab nende valuutadesse,” ütles Pantheon Macroeconomicsi eurotsooni peaökonomist Claus Vistesen CNBC-le.

Euroopa Keskpank langetas eelmisel nädalal baasintressi uue rekordmadala tasemeni ning see võib tähendada, et eurotsooni pangad võivad hakata kõrgema tootluse nimel laenama arenevatele turgudele. Lombard Street Researchi analüütiku Diana Choyleva sõnul on Euroopa pankade laenutase arenevatele turgudele praegu kõigi aegade tipu lähedal.

„Euroopa Liidu pangad on andnud laene arenevale Aasiale ja see trend hakkab suurenema. See surub euro kursi madalamale,” ütles ta. Choyleva usub, et kui Jaapan loodab saavutada 2% inflatsiooni eesmärgi, peab ta kahekordistama enda praeguse kvantitatiivse leevendamise programmi suuruse. „Kui Jaapan ja euroala suurendavad enda kvantitatiivset leevendamist, kannatavad Aasia arenevad turud, kuna nende valuutad kallinevad.”

Valuutasõjaga võib ühineda ka Hiina. Kui arenevate riikide valuutad hakkavad kallinema, võib Hiina keskpank hakata jüaani nõrgestama. „See koos kõrgete USA intressimääradega oleks surmav kombinatsioon euroalale. Valuutade nõrgestamine poleks lahendus globaalmajandusele, kus on endiselt nõrk nõudlus,” ütles Choyleva.