Kiratsev majandus üürihinna langust ei luba

Prognoosid majanduse osas erilist tõusu ei ennusta. Kui mõnel ettevõtjal lõpeb üürileping, loodaks ta ilmselt ka võimalust hindadega laveerida ja rääkida soodsatest kokkulepetest. Ent näiteks Ülemiste City üks kahest arendajast, Technopolis Ülemiste müügijuht Erkki Malm märkis, et üüriperioodi lõppedes viiakse hinnad turu tasemega vastavusse. "Soovitame sõlmida pigem pikemaid, üle viie aasta, kui lühemaid lepinguid. Pikem suhe tagab omanikule stabiilse kassavoo ning annab üürnikule baashinna osas kindluse."

Hindadele kuni pool otsa. Indrek Hääl lausus, et jätkusuutlik hinnatase südalinnas ongi 14-16 eur/m2. Arvestades, et 3-5 aastat tagasi olid üürihinnad suurusjärgus 10-12 eur/m2, võib Hääle hinnangul teatud juhtudel tõus protsentuaalselt olla isegi 50%. "See on aga pigem erand ning üldjuhul jääb hinnatõus väiksemasse suurusjärku. Mõistlik oleks arvestada ka alternatiive ning pinna üldist atraktiivsust."

Alternatiive peaks jätkuma, sest sel aastal tuleb Tallinnas turule ligi 40 000 ruutmeetrit uut kontoripinda ning trend jätkub ka järgmisel aastal. Näiteks valmib 2015. aastal Pärnu maantee äärne Eesti Loto Maja. Hoone arendaja on EKE Invest koostöös Age Varaga. Eke Investi juhatuse liige Rein Tiik ütles, et hoone täituvus üürnikega on hetkel umbes 60%, täiendavate huvilistega veel räägitakse. "Eks kiirematel ole eelis pinna ja korruse valimise võimaluse osas," arutles ta. Üürihinna muutumise metoodikast ei tahtnud Tiik rääkida, öeldes, et need on kliendipõhised. "Hindu saab kergitada, kui turg seda võimaldab. Hetkel veel on äripindade üüriturg olnud stabiilne." Maja üüripindu vahendava Arco Vara koduleheküljelt nähtub, et ruutmeetri hind kõigub vahemikus 12,5-15 eurot.

Juuksuriketi juht: üürihinnad rühivad üles. Salongiketi Salon+ juht Helena Lõhmuse sõnul neelab klient kaubanduspinna kallinemise meelsamini, kui hinnalisa saadab keskuse areng, uuenduskuur või remont.

Ettevõte tegutseb Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas, Rakveres, Jõhvis kokku 11 rendipinnal suurtes kaubanduskeskustes ning peatänavate ääres. "Lepingud keskustega on sõlmitud 5 kuni 10 aastaks. Üürihinna muutmise aluseks on tavapäraselt aasta alguses üürihinna korrigeerimine tarbijahinnaindeksiga," sõnas ta. Lõhmus lisas, et suuremad läbirääkimised keskustega üürihinna muutmiseks algavad lepingute pikendamisel järgnevateks üüriperioodideks ja seni ei ole ükski keskus soovinud hindu alandada, pigem rühivad hinnad üles. "Kui seda hinnatõusu saadab ka keskuse areng, remont või suuremad uuenduskuurid, keskuse turundustegevuse paranemine, on see hinnatõus ka üürnikule meeldivam."

Pinna atraktiivsus on edu võti. Lõhmus märkis, et ettevõte kavandab uute kauplus-salongide avamist atraktiivsetes ostukeskustes, kus nad ei ole veel esindatud. Plaanid on ka keskustega, mis alles arendamisjärgus. Läbirääkimised selles osas käivad. "Kaubanduspindade rendihindades üldiselt hindade soodsamaks minekut oleks raske uskuda, aga hind sõltub kindlasti ka pinna atraktiivsusest. Kas sa jääd oma toodete ja teenuste pakkumisega mugavalt tarbija igapäevasele teekonnale või peab sind otsima. Sellest sõltub nii äri edukus kui pakutava üürihinna taluvus."

Vaba ruumi jalaga segada. Indrek Hääle sõnul ületab pakkumine Tallinna ärikinnisvaraturul nõudlust, kuna paljudes uutes ning olemasolevates hoonetes on märkimisväärne vakantsus. Seega üürilepingu lõppemisel on valikuvabadust.

Erkki Malm sõnas, et lisaks kuluefektiivsusele huvitutakse üha rohkem objektidest, kus ettevõtted saavad kasvada vastavalt enda vajadustele. Ettevõtted tahavad vältida olukorda, et hoonest ei saa lisapinda ning samal ajal pole kuidagi võimalik lõpetada kehtivat üürilepingut.