- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,25%7 711,76
- DOW 30−0,02%53 559,99
- Nasdaq −0,52%26 402,42
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,81
- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,25%7 711,76
- DOW 30−0,02%53 559,99
- Nasdaq −0,52%26 402,42
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,81
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kaubavahetus kahanes
Kaupade eksport kahanes mais 9% ja import 4% võrreldes eelmise aasta sama kuuga. Langust mõjutas oluliselt elektriseadmete ja mehaaniliste masinate kaubavahetuse vähenemine.
Statistikaamet teatas, et mais eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,1 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 138 miljonit eurot ja puudujääk suurenes eelmise aasta maiga võrreldes 56 miljoni võrra.
Kõige enam eksporditi Eestist elektriseadmeid (19% Eesti koguekspordist), mineraalseid tooteid (10%), põllumajandussaadusi ja toidukaupu (10%) ning puitu ja puittooteid (10%). Oluliselt vähenes elektriseadmete eksport (46 miljoni euro võrra), samuti mineraalsete toodete eksport (15 miljoni euro võrra). Samal ajal kasvas põllumajandussaaduste ja toidukaupade ning mitmesuguste tööstustoodete väljavedu (kasv mõlemal 3%).
Mais imporditi Eestisse kõige rohkem elektriseadmeid (17% Eesti koguimpordist), mineraalseid tooteid (13%) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu (11%). Suurim langus toimus elektriseadmete ja mehaaniliste masinate sisseveos (langus vastavalt 28 ja 26 miljonit eurot). Samas kasvas mineraalsete toodete sissevedu 21 miljoni euro võrra.
Ekspordi sihtriikide seas oli esikohal Soome (16% Eesti koguekspordist), järgnesid Rootsi (16%) ja Venemaa (11%). Soome eksporditi enim elektriseadmeid, põllumajandussaadusi ja toidukaupu, Rootsi elektriseadmeid, puitu ja puittooteid, Venemaale mehaanilisi masinaid, põllumajandussaadusi ja toidukaupu. Enim kahanes eksport Rootsi (38 miljoni euro võrra) elektriseadmete väljaveo kahanemise tõttu. SRÜ riikidest kahanes enim eksport Venemaale (27 miljoni euro võrra) ja Ukrainasse (4 miljoni euro võrra). Venemaale eksporditi vähem mehaanilisi masinaid (sh kopad, ekskavaatorid) ning mitmesuguseid tööstustooteid (sh mööbel). Ukrainasse vähenes kogu kaupade eksport ligi poole võrra. Enim suurenes eksport Belgiasse (21 miljonit eurot), mis oli tingitud mineraalsete toodete väljaveo kasvust.
Kõige rohkem imporditi kaupu Soomest (15% Eesti koguimpordist), Saksamaalt (12%) ja Rootsist (12%). Soomest imporditi enim mineraalseid tooteid ja elektriseadmeid, Saksamaalt transpordivahendeid ja mehaanilisi masinaid ning Rootsist elektriseadmeid ja transpordivahendeid. Oluliselt vähenes kaupade sissevedu Suurbritanniast (30 miljoni euro võrra) ja Lätist (18 miljoni euro võrra). Suurbritanniast kahanes enim mehaaniliste masinate (sh kopad, ekskavaatorid) ja mitmesuguste tööstustoodete (sh mööbel) sissevedu. Lätist vähenes mineraalsete toodete (sh mootorkütus ja elektrienergia) sissevedu. Enim kasvas kaupade sissevedu Venemaalt (24 miljoni euro võrra) peamiselt mineraalsete toodete (sh rasked õlid) ning metalli ja metalltoodete (sh lehtvaltstooted) sisseveo suurenemise tõttu.
Võrreldes 2014. aasta aprilliga kahanes mais eksport 2% ja import 3%.
Seotud lood
Ericsson keeldus kommenteerimast, millest võib olla põhjustatud Eestis toodetud elektriseadmete Rootsi eksportimise järsk vähenemine.
Väliskaubanduse arengud olid mais ootuspärased ja sarnased eelmiste kuudega. Ekspordi maht vähenes aastaga 9% ja import 4%, ütles Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Mais kahanes Eesti Kraanavabriku kaupade saatmine Venemaale 37% võrreldes eelmise aasta sama kuuga, ütles ettevõtte tegevdirektor Jaanus Uussalu.
Maikuus jätkas kaubavahetus langustrendil. Ekspordi vähenemise taga oli eelkõige elektriseadmete ja mineraalsete toodete langus, teatas majandusministeerium.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
6
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Viimased uudised
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele