Läbilöömiseks on vaja näha suurt pilti

Üld-, juhtimis-, turundus- ja muud sellised kulud võtavad või võtaksid väikeste ettevõtete eelarvest ebamõistliku osa. Kasvada on keeruline, kui väiksuse tõttu kas või turunduseks raha ei jätku.

Lahendus oleks, kui Eesti eri piirkondades, aga samas tegevusalas toimetavad ettevõtted saaksid üle vargamäelikust vägikaikavedamisest ja koonduksid.Positiivset efekti oleks tänu sellele võimalik saavutada kiiremini ja väiksemate kuludega, kui seda nõuab näiteks uute ekspordivõimaluste otsimine. 

2. Põlvkondade vahetus Eesti ettevõtluses

Paljud firmad on jõudnud nii kaugele, et muudatused omanikeringis on paratamatud. Veel mõni aasta tagasi ei olnud see probleem, sest paarkümmend aastat tagasi oma ettevõtte asutanud inimesed olid parimas tegutsemiseas.

Selline ettevõtete asutamise loogika on mujalgi – kõige hakkajamad on 30-40ndates eluaastates inimesed. 20aastased pühenduvad veel muule, kuigi uued tehnoloogiad on seda loogikat muutnud, kuid me räägime 20 aastat tagasi alustanutest ning50-60aastased ei ole enam nii altid nullist alustama.

Eesti eripära tuleneb sellest, et ettevõtlust alustati üheskoos ja ühel ajal, sest enne polnud võimalust. Järelikult on käes periood, kus 15-20 aastat ettevõtluses olnud inimesed mõtlevad rahulikuma tempo ja ülesannete peale, sest on jõudnud soliidsesse ikka. Edasi antakse hulk teatepulki ja järgmise kümmekonna aastaga väheneb ettevõtete omanike vanuseline kontsentratsioon. Ühel hetkel saab alustamisest tingitud nn turuhäire läbi.

Aktiivsust lisab kindlasti ka maa ja omandireformi pärimistsükli aktiivsus. Viimastel aastatel oluliselt kasvanud näiteks metsamaaomanike arv tuleneb pärimisega uuteks omanikeks saanud inimeste juurdekasvust. Kindlasti on neist mingi osa nõus oma varast loobuma ja nii tekitatakse turule juurde pakkumist.

3. Eestis napib kvalifitseeritud tööjõudu