Maa-ameti andmetel maksis mais keskmine Tallinna korteri ruutmeeter 130 eurot, mis on viis protsenti madalam kui aprillis, kirjutab kinnisvarafirma 1Partner oma kuuülevaaates.
1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul on kahe kuuga saanud müüja turust ostja turg. “Kuna pangas lähenevad hoiuseintressid nullile, siis seal vaba raha väga hoida mõtet pole. Korteri hindades saab praegu tingida ja kas või üürikorter annab 5-protsendilise tootluse. Pangad ise annavad laenu välja suhteliselt mõistlikult ja väga madala intressiga,” märkis Vahter pressiteates.
Mais langes Tallinna korterite tehinguaktiivsus eelmise kuuga võrreldes 14,1 protsenti ning keskmine ruutmeetri hind viis protsenti. Kalleim korter müüdi mais Tallinnas 400 000 ja odavam 3000 euro eest.
Kuu varasemaga võrreldes langes teist kuud järjest ka korterite ruutmeetri mediaanhind, jäädes Tallinnas maikuus maa-ameti andmeil 1301 euroni. Kuu varem oli näitaja 1370. Mullu mais maksis aga 1110 eurot.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tallinna korteritega tehti mais tagasihoidlikud 557 tehingut, see on 16,5% ehk 110 tehingut vähem kui aprillis. Mullu maiga võrreldes on langus aga veelgi suurem - tänavu tehti 23% ehk 169 tehingut vähem, tõi Pindi Kinnisvara välja maa-ameti andmetest.
Tallinnas müüdi mais 34 hoonestatud elamumaa kinnistut, mis on kuue võrra enam kui eelmisel kuul. Kalleim eluhoonega hoonestatud kinnistu võõrandati 540 000 ja odavaim 1600 euro eest.
Hoonestamata elamumaa kinnistuid müüdi Tallinnas mais sarnaselt aprilliga 18. Kalleim krunt müüdi 306 000 ja odavaim 15 000 euro eest.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ehkki mai peaks kinnisvaraturul aprillist aktiivsem olema, pealinna korteriturul nii ei olnud. Tehinguid tehti vähem ja langesid ka hinnad.
Tallinna korteri keskmine ruutmeetri hind tõusis juunis 3,7% ja maksis keskmiselt 1430 eurot, teatas kinnisvarafirma 1Partner maa-ameti tehingu- ja hinnaülevaadet kommenteerides.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.