Parts: EASi nõukogus aeti parteipoliitilisi intriigikesi

“Veebruaris kiitis valitsus heaks uue ettevõtlus- ja innovatsioonistrateegia, mille eesmärk on soodustada meie majanduse konkurentsivõimet ja ettevõtete rahvusvahelist tegevust,” selgitas Parts intervjuus Delovõje Vedomostile. Partsi sõnul nõuab just see strateegia EASi ja KredExi olemasolu ja muutumist – nii, kuidas areneb Eesti majandus, peab arenema ka taoline tugistruktuur.

Miks siis Reformierakond on nüüd tunnistanud kriisi EASis? Küsige seda Reformierakonna liikmetelt, kes lepingule alla kirjutasid. Mõni EASi nõukogu liige on ajanud erakonnapoliitilisi intriigikesi. Seitsme aasta jooksul ei ole ma kuulnud neilt ühtegi sisukat mõtet, mida saaks riik innovatsiooni, majanduse ja ettevõtluse heaks rohkem teha. Nüüd on strateegia olemas ja uus valitsus rakendab seda.

Mis puudutab aga probleeme juhtkonnas, siis pean mõistlikuks nõukogu vähendamise ettepanekut. 13 inimest on liiga palju. Usun, et 5–7 inimesest piisaks. Ise me ei hakanud seda tegema, kuna ei tahtnud tegeleda nõukogu reorganiseerimisega enne strateegia valmimist. Nüüd on oluline, et nõukogus ei istuks päevapoliitikud, näiteks ­riigikogust. Ning et nõukogu liikmed ei prooviks saada EASilt ise midagi.

Kas olete nõus Urve Paloga, kes leiab, et mõistlikum oleks anda praamid riigile opereerida? Kui riik kuulutab välja praamiveohanke operaatori praamidega, laekub ainult üks pakkumine ja maksumaksja jaoks hind kasvab. Alternatiiv võiks olla riigi investeerimine praamidesse ning hange operaatorite vahel. Nii tekiks konkurents. Kuigi meie veel ei tea, kui suured on vedajale makstavad toetused 2016. aastal, kuid esialgsete arvestuste kohaselt hoiaks riik kokku 5–6 miljonit eurot.

Kes vastutab selle eest, et Estonian Air on faktiliselt maksejõuetu? Estonian Air on täiesti maksevõimeline. Tema probleemid said alguse veel endise tuumikomaniku ajal. Riigile kuulus siis 30% ettevõttest. Toona otsustati vahetada lennukid Bombardieride vastu. See plaan kukkus läbi ja tuldi valitsuse jutule: ettemaks on tehtud, tuumik­aktsionär rohkem maksta ei saa, tehke mis tahate. Mida oleksite teie valitsuse asemel teinud? ­Mida tähendaks, kui meil ei oleks Tallinnas baseeruvat lennufirmat?

Praegu ootame Euroopa Komisjoni otsust riigiabi kohta. Kui abi tunnistatakse seaduslikuks, konverteeritakse firmale antud laen kapitaliks.

Miks ei võiks riiklikku lennufirmat erainvestorile müüa? Kes ostaks? Meie otsime võimalusi, kuid kuna Euroopa Komisjonis on käimas menetlus, siis soovijaid ei leia. Tegelikult käib lennundusturul pidev konsolideerumine, väikefirmad surevad välja. Ilma oma lennufirmata on meie risk jääda perifeeriaks väga suur.

 

Kommentaar

Prügi importi tuleks kõrgemalt maksustada

Rainer Vakra, riigikogu liigeJäätmete põletamine või neist kütuse tegemine on selgelt parem kui nende ladustamine prügimäel. Aga keskkonnaalaselt ja majanduslikult oleks vajalik, et plastik, kartong ja metall võetaks taas ringlusse ja põletatakse ainult need 30–40 protsenti, mida ei ole võimalik ringlusse suunata. Iga põletatud prügitonni kohta tekib 25% ehk 250 kg tuhka, mis maetakse prügilasse.Lubamatu on, et Eesti elektritarbijad peavad läbi toetuse Soome ja Suurbritannia elanike prügipõletamisele peale maksma. Näiteks on Iru elektrijaam saanud seni koostootmistoetust ja taastuvenergia tasu üle 3 miljoni euro, millest 0,5 miljonit tänu prügi impordile.Prügi importi tuleks kas piirata või kõrgemalt maksustada, aga mitte riiklikult soodustada.