Erametsa hool saab tuge

Kuusiku rajamine on keeruline. Laigu sõnul on kuuse kultiveerimine väga oluline, samas raske töö. Kui kuusik maha raiuda, kasvab sinna lehtpuu: kask, haab, remmelgas, sarapuu, hall lepp jne.

“30–40 aasta pärast hakkavad sinna, lehtpuu alla ka kuused kasvama, mõne aja möödudes lehtpuud jäävad vanaks ja surevad ning alles siis tekib uuesti kuusik. Ise istutades võidame aastakümneid, ent uue kuusiku saamiseks on vaja palju vaeva näha; töömahuka metsauuenduse hoolduse käigus tuleb vaadata, et kõrrelised, vaarikad ja nõgesed kuuseistikutest üle ei kasvaks. Eriti oluline on sügisel kuusetaime ümbert kulu ära niita või maha tallata,” lisas ta.

Mõnes kohas saab külvata ka seemneid. “Pohla kasvukohaga metsa tasub külvata mändi. Liiga kuivas metsas, kus kasvavad valdavalt samblikud ja kanarbik, külv enamasti ei õnnestu. Külv ei sobi ka viljakama mullaga metsa, kus alusmetsa, puhma- või rohurinde kasv on nii hoogne, et nad lämmatavad seemnest tekkinud väikese puukese,” selgitas Laigu ja lisas, et külvamine sobib paremini mereäärsetesse piirkondadesse ning Võru- ja Põlvamaale; Kesk-Eestis võib ka sarnase mulla puhul külv ebaõnnestuda. Kui maapinna ettevalmistus tehakse adraga, siis seemne panek suurt kulude tõusu kaasa ei too ning külviga võib katsetada.

Kuna mänd annab tihti seemet, mis levib looduslikult kaugele, siis sinna, kus külv ei õnnestu, tuleb männiseeme nagunii. See eeldab maapinna mineraliseerimist ja männipuude õitsemise jälgimist, et raiuda sellel aastal, kui käbides seemned tekivad. Mänd enamasti kannab käbi 2–3 aasta tagant. “Samblal seeme kasvama ei hakka, idanemiseks on vaja muld samblast, kõdust ja rohttaimest puhastada. Külvamine on odavam kui istutamine, maapinna ettevalmistus tuleb aga mõlemal juhul teha, aga istutamine on pigem kindla peale väljaminek,” rõhutas Laigu.

Ettevalmistus on oluline. Maapinna ettevalmistuseks eemaldatakse raiesmikul lappidena või vaona puhma-, rohu, sambla- ja kõduhorisont. Seda nimetataks maapinna mineraliseerimiseks, sest vabastatakse mineraalmuld.  See annab hea orientiiri ka hooldustöödeks – puud on hiljem rohu ja lehtpuude seest paremini leitavad. Maapinna ettevalmistamine käib enamasti suurte ketasatradega. Väikesel raiesmikul piisab ka labidast labidaga. Oluline, et ei pandaks istikut või seemikut keset rohtu kasvama, sammal, rohi ja kõdu tuleks eemaldada taime istutuskohast 50 cm ulatuses.

Laigu sõnul on väga tähtis õige istutussügavus: puutaime juured ei tohi jääda maa peale ja oksad ei tohi minna mulla sisse. Taim tuleb hästi kinni tallata, juurte ümber ei tohi jääda õhku, sest kui pole kontakti mullaga, juured kuivavad. Kui võtta ladvast kinni ja mõõduka jõuga tõmmata, ei tule taim mullast välja. “Mida rohkem taime ümbert maad mineraliseerite, seda lihtsam on metsuuendust hooldada. Mänd on istutamisel väga väike, umbes 10–15 cm pikkune ja kui kevadel istutada, on ta juuliks juba rohtu kasvanud. Kuuseistikutega on see häda, et kui lasta rohttaimed temast kõrgemaks kasvada, võivad rohukõrred sügisel istikule peale vajuda ja lume tulles taim murdub või surutakse vastu maad viltu – kuusk kasvab siis kõveraks. Enne lume tulekut on vaja taime ümbrus rohust puhastada,” õpetas Laigu. Kuuse ja männi istutuse järgselt tuleb 2–3 aastat palju vaeva näha, aga kui latv on juba rohust kõrgemale kasvanud, on puu pääsenud ja metsaomanik võib endaga rahul olla. Raiutud metsa asemele on uus mets loodud.

_________________________________________________________________

Taimed tuleb paar aastat ette tellida