Peaminister Andrus Ansip teeb homme teatavaks otsuse astuda tagasi omal algatusel.
Homme kell 11 teavitab peaminister oma otsusest Vabariigi Presidenti. Riigikogule teeb peaminister otsuse teatavaks homme kirjalikult ning suuliselt 10. märtsil, kui toimub riigikogu korraline istung.
Tagasiastunud valitsus jätkab tegevust ajani, mil uus valitsus on ametisse astunud.
Presidendil on valitsuse tagasiastumise päevast alates aega 14 päeva, et teha valitsuse moodustamise ettepanek uuele peaministri kandidaadile.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seejärel esitab peaministri kandidaat 14 päeva jooksul riigikogule ettekande valitsuse moodustamise alustest. Riigikogu otsustab avalikul hääletusel peaministrikandidaadile valitsuse moodustamise volituse andmise.
Peaminister esitab seitsme päeva jooksul valitsuse koosseisu presidendile kinnitamiseks, presidendil on valitsuse koosseisu kinnitamiseks aega kom päeva.
Uus valitsus astub ametisse ametivandega riigikogu ees. Sellest hetkest algavad uue ja lõpevad tagasi astunud valitsuse volitused. President vabastab eelmise valitsuse ametist, mille kohta avaldatakse otsus Riigi Teatajas.
Autor: 1321-aripaev
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Täna peetud kõnes teatas peaminister Andrus Ansip ametist lahkumisest. Loe, kuidas Ansip oma ametiajale joone allla tõmbas.
Teisipäeval kell 11 andis peaminister Andrus Ansip president Toomas Hendrik Ilvesele üle oma kirjaliku lahkumisteate, peaministriga koos astub tagasi ka tema juhitav valitsus.
Peaminister Andrus Ansip tegi tänasel valitsuse erakorralisel istungil teatavaks otsuse astuda omal algatusel tagasi.
Keskerakonna esimees Edgar Savisaar ütles intervjuus Postimehele, et ta ei usu, et uus võimalik peaminister Siim Kallas vahetaks välja Jürgen Ligi, Jaak Aaviksoo või Juhan Partsi.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.