Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tööandja e-silm jälgib töötajaid
Kolmandik Palgainfo agentuuri küsitletud tööandjaid jälgib töötajate liikumist erinevate elektrooniliste vahenditega.
Lisaks omab kolmandik küsitletud tööandjaid ligipääsu töötajate tööalasele e-postkastile ning jälgib töötajaid pidevalt kaamerate abil. Novembri jooksul küsitleti üle 300 tööandja.
Järgneb väljavõte Palgainfo Agentuuri uuringust.
Kas Teie organisatsioonis kasutatakse järgmisi töötajate tegevuse jälgimise viise?
Artikkel jätkub pärast reklaami
Toome välja jaatavalt vastanud tööandjate osakaalu ning sulgudes nende tööandjate osakaalu, kes kasutavad jälgimise viisi vaikimisi ehk töötajaid informeerimata.
Töötaja järel nuhkimine on kui appihüüe kõrbes, sest tegelikuilt tuleb lahendada probleemi tuum, arvas logistikaettevõtte ETS Logisticsi juht ja omanik Aleksander Bankiir.
Kolmandik Palgainfo Agentuuri küsitletud tööandjaid jälgib töötajate liikumist erinevate elektrooniliste vahenditega. Danske Banki tegevjuhti Aivar Rehe hinnangul on täpne kontroll vajalik konflikti kahtluse korral.
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.