Kolmandik Palgainfo agentuuri küsitletud tööandjaid jälgib töötajate liikumist erinevate elektrooniliste vahenditega.
Lisaks omab kolmandik küsitletud tööandjaid ligipääsu töötajate tööalasele e-postkastile ning jälgib töötajaid pidevalt kaamerate abil. Novembri jooksul küsitleti üle 300 tööandja.
Järgneb väljavõte Palgainfo Agentuuri uuringust.
Kas Teie organisatsioonis kasutatakse järgmisi töötajate tegevuse jälgimise viise?
Artikkel jätkub pärast reklaami
Toome välja jaatavalt vastanud tööandjate osakaalu ning sulgudes nende tööandjate osakaalu, kes kasutavad jälgimise viisi vaikimisi ehk töötajaid informeerimata.
Töötaja liikumist jälgitakse elektrooniliste vahenditega (tööle tulek, lahkumine vms) – 35% (3%);
Tööandjal on juurdepääs töötaja tööalasele e-posti kontole ja e-kirjavahetusele – 35% (9%);
Töötaja tegevust töökohal jälgitakse pidevalt kaameratega ja tehakse salvestusi – 32% (1%);
Tööandja jälgib töötaja tegevust organisatsiooni infosüsteemides ja tööarvutis – 25% (8%);
Tööandja jälgib töötaja tegevust sotsiaalvõrgustikes ja uurib tausta interneti otsinguga – 11% (7%);
Töötaja kõnesid töötelefonilt salvestatakse või jälgitakse muul moel (valitud numbrid vms) – 8% (2%);
Tööandja kontrollib töötaja suhtlust kiirsuhtlusprogrammides (nt Skype) – 4% (2%).
Seotud lood
Töötaja järel nuhkimine on kui appihüüe kõrbes, sest tegelikuilt tuleb lahendada probleemi tuum, arvas logistikaettevõtte ETS Logisticsi juht ja omanik Aleksander Bankiir.
Viru Keskuse juht Ants Vasar usaldab töötajaid ning arvab, et tal on vedanud, et pole pidanud nn nuhkimisega tegelema.
Reedeses Äripäevas toome avalikkuse ette juhtumi, kus ettevõtja nuhkis oma töötaja järele ja seda lausa pärast töösuhte lõppemist.
Kolmandik Palgainfo Agentuuri küsitletud tööandjaid jälgib töötajate liikumist erinevate elektrooniliste vahenditega. Danske Banki tegevjuhti Aivar Rehe hinnangul on täpne kontroll vajalik konflikti kahtluse korral.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.