Hiina hakkab kurssi muutma

Viis päeva vältavalt pleenumilt oleks parim tulemus terviklik nägemus, kuidas Hiina majanduse kasvumootor kodumaisele tarbimisele ja teenustele ümber häälestada.

"Majandus on jõudnud staadiumisse, kus reform on ainus tee kasvupotentsiaali vallandamiseks ja riskide vähendamiseks, nii et kindlasti seda tehakse," ütles agentuurile Bloomberg Barclays panga ökonomist Chang Jian, kes varem töötas Maailmapangas. "Selgelt on aga olemas risk, et tehakse liiga vähe ja liiga hilja."

Pleenumilt oodatakse selgust, kas ja kuivõrd muutub Hiina majanduses riigi ja riigifirmade roll, kuidas kavatseb juhtkond ergutada ja hallata elanikkonna ümberasumist maalt linna ning kui kaugele on Hiina ladvik valmis minema finantssüsteemi liberaliseerimisega, mis tagaks majanduses kapitali mõistlikuma jaotumise ja võiks jüaanist ühel päeval maailmavaluuta teha.

Ametisse asudes andis Li Keqiang mõista, et Hiina valitsus on valmis leppima ka aeglasema majanduskasvuga kui viimase kümne aasta keskmine 10,5%, kui see aga oleks senisest kindlamal alusel. Samas kiirendas Hiina valitsus suvel jälle riiklikke investeeringuid raudteedesse ja mujale infrastruktuuri, kui majanduskasv liiga palju tempos järgi andis. Selle mini-stiimuli toel kasvas SKP kolmandas kvartalis aasta baasil 7,8% pärast  7,5% kasvu teises kvartalis. Edasi lasti kesta ka juba murettekitavalt kiireks muutunud laenukasvul.

Nomura analüütik Zhang Zhiwei nimetas Hiina kolmanda kvartali majanduskasvu "tugevaks, kuid ebaterveks ja mittekestvaks".

Kindlam majanduskasvu alus oleks majapidamiste tarbimine. Esimese üheksa kuuga moodustas tarbimise panus majanduskasvu 45,9%, investeeringute osa oli 55,8%. Eksport vedas kasvu hoopis 1,7% alla.

"Majanduse toibumine kolmandas kvartalis ei ole hea kasv - see viib majandust veelgi rohkem tasakaalust välja," kommenteeris ta ajalehele Wall Street Journal. "Kasvab süsteemse finantskriisi ja keskkonnakriisi risk." Maailma 10 enim saastunud õhuga linnast on seitse Hiinas.

Hiina majanduskasvus on järjest olulisemaks muutunud laenuraha roll, mille taga on riigi kontrolli all pangad.  Ajavahemikul 2009-2012 on Hiina väljastanud uusi laene ulatuses, mis ületab kokku Saksamaa ja Jaapani majanduse aastase kogutoodangu, kirjutas Wall Street Journal. Selles osas sarnaneb Hiina juba USA majandusele - liiga palju laene ja liiga suur sõltuvus keskpanga lõdvast  rahapoliitikast.