"Läti, 12 punkti," laenas Olli Rehn kõrgeima hinnangu mõõdupuu Eurovisioonilt, et kinnitada Läti valmisolekut euroga liituda.
"Oleme jõudnud järeldusele, et Läti on valmis euroga liituma," ütles Rehn täna Brüsselis. Euroopa Komisjon teeb nõukogule ettepaneku võtta euro Lätis kasutusele alates 1. jaanuarist 2014.
Rehni sõnul näitab Läti kogemus, et makromajanduslikust tasakaalustamatusest on võimalik üle saada ning kriisist tugevama välja tulla. Pingutused tasusid ära: prognoosi kohaselt on Läti majandus sel aastal ELi kõige kiiremini kasvav majandus, ütles Rehn.
Teisalt näitab Läti soov euroga liituda, et neil, kes prognoosisid euro lagunemist, ei olnud õigus.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Euro kasutuselevõtu tingimuste täitmist käsitlevas lähenemisaruandes antakse positiivne hinnang Läti majandustulemustele. Rehn möönis, et nii nagu juba ka Eesti puhul, pandi enam rõhku sellele, et euroga liitumise kriteeriumid oleksid täidetud jätkusuutlikult. Rehn tunnustas Läti majanduse paindlikkust ja kohanemisvõimet ning manitses, et rahaliidus edukaks olemiseks peab see nii jääma ka edaspidi. "Rahaliiduga liitumine on raskelt kätte võidetud, kuid see ei ole tee lõpp," ütles Rehn, manitsedes Lätit vastutustundliku eelarve- ja reformipoliitika kursil jätkama.
Komisjoni hinnangut täiendab Euroopa Keskpanga (EKP) lähenemisaruanne, mis avaldati samuti täna.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Läti sai Euroopa Liidu rahandusministritelt täna viimase vajaliku jah- sõna, et tuleva aasta algusest euro käibele võtta.
Täna Brüsselis teist päeva jätkuval Ülemkogul andsid ELi valitsusjuhid poliitilise toetuse Läti liitumisele euroalaga tuleva aasta 1. jaanuarist.
Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul tegi Läti eurotsooniga liitumisega ainuõige valiku ning riigi kohanemine kriisist hea vastulause kasinusevastastele.
Nobelist Paul Krugman eksib, ütles Läti peaminister Valdis Dombrovskis intervjuus Äripäevale, kuid tunnistas samas probleeme väljarände ja ebavõrdsuse kasvuga.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Võlakirju saab märkida 28. augustini