Jaan Männik: lahkuda on natuke nukker

Ta hakkab 13. juunist tööle ja vaatame, kuidas tal siis läheb. Mina usun, et Mart Laar on seda tüüpi inimene, et kui ta ise tunnetab, et see on tal üle jõu, siis ma usun, et ta teeb nagu paavst Benedictus XVI. Läks mõned aastad ja ta ütles, et tervis ei luba enam seda ametit pidada ja astus tagasi. Kui Mart Laar seda tunnetab, siis ma usun, et tema teeb sama moodi.

Millise tundega teatepulga üle annate?Mart Laar hakkab 13. juunil tööle, soovime talle edu, õnne ja jõudu. Ma annan väga hea meelega teatepulga sellisele mehele üle. Saime eile Mart Laariga kokku, tal oli sünnipäev, rääkisime mida ma tegin ja mis veel tegemata jäi ja ka Eesti Pangast laiemalt.

Mis mu oma emotsioonid on, siis ma usun, et kui sul on meeldinud seda tööd teha, siis lahkuda on alati natuke nukker. Ma sain siin nädal aega tagasi 68aastaseks ja tööd hakkasin 27aastaselt tegema, mis tähendab, et ma olen 41 aastat tööd teinud. On üks töö minu elus, mida ma olen kauem pidanud kui Eesti Panga nõukogu president ja see on Eesti Telekomi juhatuse esimees, mida ma juhtisin natuke vähem kui seitse aastat. Aga kõik tööd selle 41 aasta jooksul on olnud lühemad. Võib-olla see on nii, et mul võib-olla oli õige aeg sealt ära tulla. Võib-olla keegi teine vaatab nüüd teiste silmadega, mis seal vaja teha oleks.

Mis on esimene asi, mis Mart Laaril nõukogu esimehena teha tuleks?Esimene ehk selline suurem olulisem asi, mille Mart Laar peaks käsile võtma, on uue nõukogu valimine järgmise aasta veebruaris.

Millise näo Mart Laari juhtimise all nõukogu saab?Üks nägu tuleb tal kindlasti, Mart Laar ei ole mingisugune hall kuju. Ma usun, et tema teeb oma näo järele.

Mis te edasi hakkate tegema, lähete telekomiärisse tagasi?Ma olen siin välja rääkinud, üks kuu aega tagasi, et võib-olla oleks Eestis üks uus erakond vajaka, tasapisi tegelen sellise asjaga.

On ette heidetud, et Eesti Panga nõukogu juhi kingad ei tohiks olla poliitilised, Mart Laar on aga IRLi asutaja ja mõjukas poliitik, kuidas poliitilist mõjutamist vältida?Selle peale ma ütleks, et kui lugeda Eesti seadusi ja kui vaadata keskpanga rolli ühiskonnas, siis Eesti seaduses on kirjas, et Eesti Pank peab olema sõltumatu, peab olema iseseisev, ta ei allu valitsusele. Sõltumatu, ei allu valitsusele tähendab seda, et ta ei peaks olema poliitiliselt juhitud, juhid peaksid olema makromajandusspetsialistid ja see olukord meil on – Ardo Hansson, Madis Müller, Ülo Kaasik.

Minu isiklik nägemus on, et tähtis on see, et Eesti Panga juhtimine ei ole politiseeritud. Nõukogu roll on teostada järelevalvet Eesti Panga üle ja seal on see nii. Täna Eesti Pangas on nõukogu töö meeskonna töö. Meil on neli poliitikut, küsimus on, kas nõukogu esimees peaks olema poliitik või mitte. Meil on seal ka kolm professorit, kes ei ole poliitilise taustaga inimesed. See küsimus tekkis, kas peaks olema või ei peaks.

Meil on Eestis olnud see traditsioon, et Eesti Panga nõukogu esimees ei ole poliitilise taustaga. Mina olen olnud viis aastat, mina ei ole poliitilise taustaga, enne mind oli Tartu Ülikooli majandusteaduse professor Mart Sõrg kümme aastat ja enne teda oli Uno Mereste viis aastat. Uno Mereste oli küll riigikogu liige, aga tema oli väga tugev majandusteadlane. Meil on olnud 20 aastat traditsioon, et Eesti Panga nõukogu esimees ei ole poliitilise taustaga. Oluline on, et juhtkond, see tähendab, et president ja kaks asepresidenti, et nemad ei ole poliitilise taustaga.