Usaldage kulda, mitte Bernanket

Texases on seaduseloojad vabariiklasest kuberneri Rick Perry toetusel kaalumas meetmeid, nagu Texase kulladepositooriumi loomist, et hoiustada umbes miljardi dollari väärtuses kullakange, mida hoitakse ühes New Yorgi pangakeldris. Kuld kuulub Texase ülikooli investeerimisühingule Utimco, mis lasi 2011. aastal saata endale 6643 kullakangi, kartes, et kulla nõudlus ületab pakkumist.

Väljapakutud depositoorium võtaks hoiule vastu kulda ka avalikkuselt ja oleks osariigi kullamaksete süsteemi aluseks näiteks oludes, kus USA ja rahvusvahelist finantssüsteemi tabaks süsteemne mittetoimimine.

Kui Texas viib selle ellu, muudab see kulla ostmise ja hoidmise lihtsamaks,“ ütles Tangant Capital Partnersi vanemtegevdirektor Jim Rickards, kes on raamatu "Valuutasõjad - järgmise üleilmse kriisi sepikojad" autor. Ta lisas, et kuigi mündid on ebapraktilised, on neil sümboolne väärtus.

„See annab inimestele valiku kasutada raha, mis ei kasuta ostujõudu inflatsiooni läbi,“ ütles American Principles Projecti majandusdirektor Rich Danker. See Washingonis asuv survegrupp toetab samme, mis on mõeldud tagasipöördumiseks kullastandardile, kus dollari väärtus on tagatud kullaga. President Richard Nixon lõpetas formaalselt USA raha konverteeritavuse väärismetalli vastu 1971. aastal.

„Nende osariikide inimesed leiavad, et võimalus kasutada tugevat valuutat on meeldiv alternatiiv poliitika üle, mis ei allu nende kontrollile,“ ütles ta.

Lõuna-Carolinas kaalutakse välismaiste ja kodumaiste müntide kasutamist ametliku maksevahendina.  Utahi seadus käsitleb vaid USAs löödud münte.  Arizona jätab ukse lahti ka eraviisiliselt münditud müntide kasutamiseks.

Utah ja ka mõned teised osariigid kaaluvad osariigi kapitalikasvu maksu või teiste maksude tühistamist müntidele. Kriitikute sõnul on osariikide meetmed ebamõistlikud.

Demokraadist Arizona senaator Steve Farley pakkus edutult välja seaduseelnõu muutust, mis oleks tunnistanud ka teised osariigi toorained nagu näiteks sidrunid, apelsinid, mandariinid ja päevalilleseemned ametlikeks maksevahenditeks. Selle seaduseelnõu eesmärgiks oli näidata kuld- ja hõbemüntide ametlikuks maksevahendiks tunnistamise absurdsust.

„See lihtsalt ületähtsustab inimeste hirmu president Obama tegevuse suhtes, mis viivat hüperinflatsiooni ja majanduse kokkukukkumiseni,“ ütles Farley. „Meil on piisavalt reaalseid probleeme, millega tegeleda. Ma ei näe kogu meie finantsstruktuuri mahatõmbamist prioriteedina.“

Utahi ametnikud ei ole veel suutnud välja mõelda, kuidas aktsepteerida kulda ja hõbedat maksumaksmiseks – kuigi mõned residendid olevat seda teha soovinud- või kuidas saaks integreerida väärismetallid kaubandusse.