Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Krugman: Küpros mingu euroalalt
Majandusteadlane Paul Krugman kirjutab oma New York Timesi blogipostituses, et Küprosel oleks ilma eurota parem ning riik peaks kohe rahaliidust lahkuma.
„Küpros peaks euroalalt lahkuma. Kohe. Põhjus on lihtne: kuna Küpros üritab üles ehitada uut ekspordisektorit , siis euroalale jäämine tähendaks neile tõsist depressiooni, mis kestaks mitmeid aastaid. Euroalalt lahkumise ning uue valuuta väärtuse järsu langusega aitaks see neil kiiremini uut ekspordisektorit üles ehitada. Küpros on väga avatud kahele suurele ekspordivaldkonnale: pangandusteenused ja turism – üks neist kadus just hiljuti. See viib olulise majanduslanguseni. Lisaks nõuab ka troika uusi kärpekavasid. Mind ei üllataks, kui Küprose SKT langeks 20 protsenti,“ kirjutas Krugman.
Viimasel viiel aastal on maailmamajanduses kerkinud esile kaks leeri – need, kes pooldavad valitsuste kulutamist majanduskasvu taastamiseks ning need, kelle arvates peaksid valitsused oma kulusid kasvu taastamiseks kärpima.
Panganduse kahjusid ei saa euroalal jätta üksi maksumaksja kanda, selles on eurogrupi juhil õigus, kuid viis, kuidas ta sõnumi edasi andis, külvab euroalal jälle uut ebakindlust, ütles intervjuus Äripäevale Taani Danske Banki vanemanalüütik Lars Christensen.
Euro langes täna dollari vastu nelja kuu madalaimale tasemele, kuna kardetakse, et pärast Küprost peavad tulevastes eurotsooni abipakettides osalema ka erainvestorid, kirjutas Reuters.
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.