Riigikogu rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi sõnul tundsid Läti ajakirjanikud eilsel kohtumisel huvi ka Eesti elanike suhtumise kohta eurotsooni liikme kohustustesse, sealhulgas osalemise kohta ELi stabiilsusmehhanismides.
„Paratamatult seonduvad liikmelisusega mitte ainult saadav kasu, vaid ka kohustused,’’ lausus Sõerd. ’’Euroala stabiilsusmehhanismides osalemiseks on tarvis ühiskonnas väga kannatlikult ja igakülgselt selgitada, miks peab panustama ja näitama üles solidaarsust. Ühise Euroopa võlakriisi lahendamisest sõltub iga riigi majanduslik heaolu,’’ rõhutas reformierakondlasest parlamendisaadik Läti ajakirjanikele ning lisas, et Eestile jagas omal ajal nõuandeid tema lähinaaber Soome.
Sõerdi sõnul on rahaturud tegelikult juba arvestanud sellega, et peagi on kõik kolm Balti riiki eurotsooni liikmed. ’’Teadaolevalt on Leedu valitsus hiljuti seadnud liitumise tähtajaks 1. jaanuari 2015. Nagu Eesti, on ka Läti ajanud vastutustundlikku eelarvepoliitikat ja veel ühe korras rahandusega riigi lisandumine eurotsooni annab täiendavat lisaväärtust kogu rahaliidule,’’ rõhutas Aivar Sõerd.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
„Eurotsooniga liitumine on Lätile parim ja sisuliselt ainus valik,“ ütles rahandusminister Jürgen Ligi täna paarikümne Läti ajakirjanikuga kohtudes. „Väikeste avatud majanduste jaoks on oma valuuta tarbetu luksus, sest aktiivse rahapoliitika otsustavad suured ning tundmatutesse rahaühikutesse suhtuvad investorid umbusklikult.“
Läti valitsus otsustas tänasel erakorralisel istungil taotleda Euroopa Komisjonilt ja Euroopa Keskpangalt hinnangut Läti valmisoleku kohta euroga liitumiseks, vahendas agentuur LETA.
Tervitame Läti otsust, ütles rahandusminister Jürgen Ligi, kommenteerides Brüsselis täna üle antud Läti ametlikku taotlust Euroopa Komisjonile ja Euroopa Keskpangale anda hinnang Läti valmisolekule euroga liitumiseks.
Scandagra Eesti AS-i viljaäri juhi Marge Pähkli ja teraviljaostujuhi Urbo Viliberti sõnul kõigub nisu hind praegu kitsas vahemikus ning suuremaid hinnahüppeid ei nähta. Võrreldes eelmise saatega on nisu päevahind langenud ligikaudu 4–5 eurot tonni kohta ning turu peamine fookus on jätkuvalt ilmastikul.