- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,31%7 707,36
- DOW 30−0,06%53 536,96
- Nasdaq −0,59%26 385,37
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,78
- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,31%7 707,36
- DOW 30−0,06%53 536,96
- Nasdaq −0,59%26 385,37
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,78
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maksukonkurents haarab ka Põhjala
Võimalikke muudatusi kaaludes on Skandinaavia riigid kiiganud ka Eesti maksumudeli suunas.
Täna koguneb Soome valitsus, et arutada koalitsioonilepingu täitmist ning järgmisi olulisemaid samme Soome majanduspoliitikas, sealhulgas maksudes. Valitsus otsib lahendusi majanduskasvu kiirendamiseks, teisalt tuleb pidama saada Soome riigi võlakoorma kasv.
Taanis peaks valitsus täna alustama opositsiooniga arutelu teisipäeval lauale pandud kasvustrateegia üle, milles ühe komponendina on ka ettevõtte tulumaksu kärpimine.
Eile Kauppalehtis avaldatud pikemas intervjuus nentis Soome rahandusminister Jutta Urpilainen, et maksukonkurentsi õhutamine ei sobi tegelikult soomlaste ühiskonnamudeliga, kus riiklike teenuste toimimiseks on vaja ka vastavat tulubaasi.
"Sama hingetõmbega on aga selge, et ettevõtte tulumaks peab olema konkurentsivõimelisel tasemel," nentis Urpilainen.
Maksukonkurentsi avapaugu andis Briti rahandusminister George Osborne veidi enam kui aasta tagasi, kui teatas plaanist kärpida ettevõtte tulumaks Suurbritannias arenenud tööstusriikide seas madalaimale tasemele. Esmalt 24%-le ja tulevast aastast 22%-le. Sügisel nihutati sihtmärk juba 21%-le.
Sellest võttis tuld Rootsi, mis kärpis ettevõtte tulumaksu määra 22%-le juba selle aasta algusest varasemalt 26,3%-lt .
Nüüd on järg Soome ja Taani käes, mis mõlemad otsivad võimalusi oma majanduskasvu turgutamiseks. Lisaks naabritest kõrgematele maksumääradele õõnestavad mõlema konkurentsivõimet kõrged palgad, rahvastiku vananemine, aeglustunud tootlikkuse kasv ja tugev euro, mille liikumist ka Taani kroon tihedalt järgib. Soome SKP kahanes mullu 0,1% ning kinnisvaramulli lõhkemisest visalt toibuva Taani SKP 0,4%.
Soome ettevõtlusliidud on teinud ettepaneku kärpida ettevõtte tulumaksu määr praeguselt 24,5 protsendilt 15-20%-le. Ametiühingute keskliidu peaökonomist Olli Koski on soovitanud maksu määra kärpida 22%-le, mis vähendaks maksutulusid ca 500 miljoni euro võrra. Rahaline kate maksule võiks Koski sõnul tulla ettevõtlustoetuste vähendamisest.
Taanis on ettevõtte tulumaksu alandamine kavas esimest korda viie kümnendi jooksul. Valitsuse ettepaneku järgi alaneks maksu määr praeguselt 25 protsendilt aastaks 2016 järk-järgult 22%-le. Maksukärbe on osa suuremast meetmete paketist, mille eesmärk on aastaks 2020 luua Taanis juurde 150 000 töökohta. Panku maksukergendus ei puuduta.
"Meil tuleb praegu neid poliitilisi meetmeid rakendada, et tõsta majanduse konkurentsivõimet," tsiteeris agentuur Bloomberg Taani rahandusministrit Bjarne Corydonit.
Hetkel kuum
Ettevõtte tulumaksu rahaline kate tuleks Taanis riiklike toetuste ümbervaatamisest ja avaliku sektori kulutuste aeglasemast kasvust.
Ent "maksurahu" ei püsi ka Rootsis. Jaanuaris tuli Rootsi konjunktuurinõukogu välja mahuka analüüsiga Rootsi maksusüsteemist, kus muuhulgas rehkendati läbi, kuidas võiks Rootsis välja näha Eestiga sarnane ühtlase määraga proportsionaalne tulumaksusüsteem.
Raporti autorite hinnangul vajaks Rootsi praegusest oluliselt lihtsamat maksusüsteemi. Soovitatud ühtlane maksumäär oli 25%, mida rahastada maksusoodustuste ja erandite harvendamise ning kinnisvaramaksu tõstmisega. Muuhulgas soovitati kaotada eluasemelaenude intressivabastus, mis aitaks jahutada ka Rootsi kuumavat kinnisvaraturgu.
Ühetaolise maksu suurimaks puuduseks on raporti autorite sõnul suurenenud sissetulekute vahed. Viimast aitab aga tasandada maksuvaba miinimumi tõstmine ja riiklike toetuste suurendamine.
Rootsi rahandusminister Anders Borg tõrjus ettepaneku kui huvitava mõttemängu, mida päriselus siiski rakendada ei saa. See tõstaks madalama sissetulekuga inimeste makse ja kaotaks ära soodustused, mis ergutavad ettevõtteid noori tööle palkama.
"Meie lähteülesanne on suurendada hõivet ja alandada noorte tööpuudust," tõrjus Borg, kui raport avaldati. Samuti ei kiitnud minister heaks eluasemelaenu intressivabastuse kaotamist, kuna see võiks vallandada soovimatu hinnalanguse Rootsi kinnisvaraturul koos kõigi negatiivsete tagajärgedega majandusele tervikuna.
Maksude kärpimist, sh ettevõtte tulumaksu kärpimist, on Borg aga valmis jätkama, kui selleks eelarves ruumi on.
Eesti maksumudelit - ettevõtte reinvesteeritud tulu maksuvabastuse osa, on arutatud ka Soome maksudebatis. Soome rahandusministeeriumi uus kantsler Martti Hetemäki tunnistas hiljuti Kauppalehtis, et põhimõte maksustada ettevõtte kasvamiseks jäetud kasum madalamalt, on õige, ehkki Eesti maksusüsteemil võib olla muid probleeme.
Maksumäära langetamine, millele Taani ja Soome valitsus panustada plaanivad, pole samas mingi võluvits.
"Peamine põhjus, miks Taani firmad on eelistanud välismaale investeerida, on Taani kõrged tööjõukulud, milles valitsuse kasvupakett ei too mingit muutust," nentis Nordea panga peaökonomist Helge Pedersen . "Saab olema huvitav näha , kas need uued algatused toovad investeeringud Taani tagasi."
Ka teised analüütikud on viidanud, et ettevõtte tulumaksu määr on vaid üks teguritest, mida firmad investeeringute otsustamisel silmas peavad.
Ettevõtte tulumaks Euroopa riikides 2012. a, %Prantsusmaa 34,4Belgia 34Portugal 31,5Saksamaa 30,2Hispaania 30Itaalia 27,5Holland 25Taani 25Soome 24,5Suurbritannia 24Rootsi 22Eesti 21Kreeka 20Iirimaa 12,5
Allikas: OECD
Seotud lood
Soome valitsus võib ühe oma kahest eelarvepoliitilisest sihist kõrvale heita, et vältida tagasilööki liigsest kärpimisest.
Rootsi majanduslehele Dagens Industri antud intervjuus tutvustab sotsiaaldemokraatide rahandusministrikandidaat Magdalena Andersson oma partei vaateid 2014. aasta valimiste eel ning märgib, et praeguse valitsuse maksude kärpimise kursil enam jätkata ei saa.
Soome SKP kahanes läinud aasta viimases kvartalis 0,5%, võrreldes eelnenud kvartaliga, mil see korrigeeritud andmeil 0,1% kasvas.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Enimloetud
2
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
6
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Viimased uudised
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele