Uute autode müük Euroopas on tegemas ränka vähikäiku: mulluste müüginumbritega samal tasemel oldi viimast korda 1995. aastal, edastab autotootjaid ühendav assotsiatsioon ACEA.
Eurooplased ostsid eelmisel aastal 11,7 miljonit uut autot. Automüük vähenes aastaga 8,2 protsenti, olles nii viimase 19 aasta halvim tulemus. Halvem oli olukord 1993. aastal, kui läbimüügid langesid 16,9 protsenti.
Siiski said mõningad turud nautida ka tõusunumbreid. Nii kasvas Suurbritannias uute autode müük 5,3 protsenti, kahe miljoni autoni, kirjutab
auto24.ee.
Teistel Euroopa turgudel nagu Saksamaa (3,1 mln autot), Prantsusmaa (1,9 mln autot) ja Itaalia (1,4 mln autot) langesid läbimüügid vastavalt 2,9, 13,9 ja 19,9 protsenti.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Suurim juurdekasv oli aga Ungaris, seal müüdi aastaga 53 059 autot ehk 17,6 protsenti rohkem kui aasta tagasi.
Suurim kukkuja oli oodatult Kreeka: 40,1 protsenti, müük 58 482 autot.
Eestis müüdi ACEA andmetel eelmisel aastal 17 262 sõiduautot, 2011. aastal aga 15 350 autot ehk juurdekasv oli 12,5 protsenti.
Maailma sõiduautomüük kasvas mullu umbes neli protsenti, mis väljendus 68 miljonis müüdud uues autos.
Selleks aastaks ennustab Saksa Autotööstuse Liit (VDA) Euroopa Liidu osas kerge languse jätkumist, mis aasta lõpptulemuses peaks olema umbes 3% piires.
Maailma mastaabis jätkub VDA ennustusel tõus ning autotootjad loodavad müüa üle 70 miljoni uue sõiduauto.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Euroopa automüük teeb vähikäiku. Suurim langus oli Küprosel, Soome jäi sellest maha ülivähe. Ka Saksamaa autoturg on läinud vabalangusesse.
Automüüjate ootused algavaks aastaks erinevad kardinaalselt, alustades lootusest, et turg püsiks 2012. aasta tasemel ja lõpetades 15protsendise kasvuga.
Möödunud aastal kasvas Eestis uute autode müük 12,5% võrra, ulatudes 17 267 autoni. Auto Müügi- ja Teenindusettevõtete Liidu juhi Arno Sillati hinnangul on veel kasvuruumi.
Kui Eesti automüük kasvas mullu ja suureneb müüjate ootustel ka tänavu, siis Euroopale terendab langus.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Võlakirju saab märkida 28. augustini