SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) sõlmis täna projekteerimislepingu aktsiaseltsiga K-Projekt, kes kavandab keskkonnasäästlike leedvalgustite rajamise Haapsalus, Jõhvis, Kuressaares, Keilas, Paides, Valgas ja Võrus.
Iga linnaga sõlmiti eraldi leping, mille kirjutasid alla kolm osapoolt – linna tänavavalgustusega tegelev asutus, KIK ja projekteerimisfirma. Projekteerimine käib kolmes etapis; eelprojekt kestab 4 kuud, põhiprojekt 3 kuud ning paralleelselt ehitustöödega koostatav tööprojekt 2 kuud.
Hanke võitnud K-Projektiga lepingu sõlmimine viibis poolteist kuud, sest üks hankel osalenud firma vaidlustas hanke tulemused riigihangete vaidlustuskomisjonis (VAKO). „Kuna VAKO tunnistas hanke seaduspäraseks, ning otsust edasi ei kaevatud, saime lõpuks lepingud sõlmida ning projektiga edasi minna," ütles KIKi tänavavalgustuse programmijuht Tõnis Kurrik.
Artikkel jätkub pärast reklaami
CO2 kvoodimüügist Austriale rahastatava projekti raames rajatavad leedvalgustid peavad seitsme linna tänavaid valgustama tuleva aasta lõpuks. Siiani on programmi ettevalmistus püsinud graafikus. Augustiga lõpevad linnades geodeetilised tööd, millele järgnebki projekteerimine.
Seitsme linna tänavavalgustuse arendamise programmi eesmärk on luua parimaid tehnoloogilisi võimalusi kasutav kvaliteetne, nutikas ja säästlik välisvalgustuse lahendus. Laiem eesmärk on vähendada fossiilsete kütuste tarbimisest tulenevat CO2 heitmete hulka. Arvutuste kohaselt on kokkuhoid vähemalt 5500 tonni CO2 aastas. Praegustest linnade tänavavalgustustest uuendatakse ligi 83% ehk 11 250 valgustit.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tänavavalgustuse väljavahetamise projekt peaks järgmise aasta detsembriks tooma uued LED-lambid Keila, Haapsalu, Jõhvi, Kuressaare, Paide, Valga ja Võru tänavatele.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.