Kopli liinid ootavad arendajat

Linnavaraamet kinnitas, et huvi tuntakse nii Eestist kui ka välismaalt. "Konkreetseid firmasid hetkel nimetada ei saa, aga saame öelda, et huvilisi on," ütles Pärtelpoeg ja lisas, et arendaja kohustuseks on terve piirkonna infrastruktuuri väljaehitamine, sealhulgas elamuala teenindamiseks vajalik taristu: uued kanalisatsiooni- ja veetrassid, tänavad, spordiväljakud ja haljasalad. Pakkumise esitamisega kaasneb linnaehituslik visioon, võttes suures osas aluseks olemasolev teedevõrk ja säilitamisele kuuluvad munakivikattega teed.

Arendajal vabad käed. Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Duboviku sõnul pole Kopli liinidel enamus hooneid üldse kaitse all. "Kaitse all on vaid Vene-Balti laevatehase haigla ja Nikolai Imetegija Kirik," ütles Dubovik ja lisas, et perspektiivplaanis on tehtud ettepanek taastada endisel kujul üks tänav, sealhulgas renoveerida mõned väärtuslikumad majad. "Detailplaneering muutub praegu kardinaalselt võrreldes nende tingimustega, mis oli mitu aastat tagasi. Selles suhtes on arendajal vabamad käed."

Uushoonestuse kavandamisel tuleb tagada kõrguslikult ja arhitektuurilt sobiv üleminek väärtusliku hoonestusstruktuuriga aladele ning säilitatavatele hoonetele. Arendajal tuleb kavandada ka avalikult kasutatavad rannapromenaad ja rannapark; ranna ja hoonete vahelisele alale spordi- ja mänguväljakud, arvestada tuleb ka supelranna rajamise võimalusega.

Siff kaotas huvi. 2006. aastal ostis 211 miljoni krooni (umbes 13,57 miljonit eurot) eest kinnistute hoonestusõiguse OÜ Primos Kinnisvara, mis kuulub Endel Siffile. Kopli poolsaare potentsiaalist rääkis ta isegi Financial Times'ile, kes kirjeldas Kopli asumit kui väidetavalt viimast head võimalust kinnisvaraarenduseks kesklinna lähistel. Siiski jäi tollal tehing katki, põhjuseks investori ja linna vaheline kohtuvaidlus sealse detailplaneeringu üle.

"Eraisik ei saa detailplaneeringu kinnitamise kiiruse eest vastutada," selgitas Siff aastatetaguse huvi lõppemist ja lisas, et ka tänastel tingimustel, mis on soodsamad, ta Kopli liinidesse enam ei investeeriks.

Kui ligi 7 aastat tagasi jäi hoonestusõiguse võitja kohustuseks oma rahaga sealsetele üürnikele uus kodu leida, siis praeguse võõrandamisprotsessi käigus hoolitseb selle eest linn. Siiski välistavad Siffi sõnul muinsuskaitseameti seatud nõuded kaasaegse keskkonna loomise 20. sajandi alguse barakkide baasil. ´

Mis on mis?Kopli liinide projektKopli liinide arendusprojekt hõlmab maa-ala suurusega umbes 17 hektarit, millest elamumaa ja elamu- ja ärimaa sihtotstarbega hoonestatavate kinnistute pindala on 60 621 m² ja umbes 10,94 hektarit on üldkasutatav maa, ühiskondlike ehitiste maa ja transpordimaa sihtotstarbega kinnistute pindala.Kehtestatud detailplaneeringu kohaselt on võimalik 82 kinnistule ehitada kuni 38 ühepereelamut ja 5-korruselisi korterelamuid kokku kuni 527 korteriga.