- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,25%7 711,76
- DOW 30−0,02%53 559,99
- Nasdaq −0,52%26 402,42
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,81
- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,25%7 711,76
- DOW 30−0,02%53 559,99
- Nasdaq −0,52%26 402,42
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,81
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eurokriisile ei paista lahendust
Vastuseks küsimusele, kuidas Euroopa Keskpank rahaturu killustumisest üle saaks, et keskpanga madalad intressimäärad jõuaksid ka euroala raskustes riikideni, vastab Magnusson, et ei näe sellist lahendust.
Magnussoni sõnul on põhiprobleem selles, et euroala kriis ei ole mitte niivõrd võlakriis kui konkurentsivõime kriis. Kui euroala sai omale ühtse rahapoliitika, said paljud Lõuna-Euroopa riigid omale liiga madalad laenuintressid võrreldes sellega, kus intressitase tegelikult pidanuks olema. See tähendab, et inflatsioon ja nõudlus kasvasid liiga suureks, mis omakorda tingis selle, et palgad kasvasid töö tootlikkusest kiiremini. Nüüd on neil riikidel pankade ees suured võlad ning jooksevkonto suures defitsiidis.
Tavaolukorras lahendaks probleemi valuuta nõrgenemine, kuid euroalal ei ole see võimalik. Nii tuleb hakata eksportima rohkem kui imporditakse, mis tähendab, et palgad peavad alanema. See aga vähendab inimeste võimet oma laene tagasi maksta. Siit omakorda johtub negatiivne mõju nii pankadele kui riigi SKP-le. Kui riigil on võlad, siis kasvab nende osakaal SKP-sse.
"Nii kaevatakse ennast vaid järjest sügavamasse auku. Võlakoormat ei saa vähendada samaaegselt konkurentsivõime suurendamisega," väidab Magnusson.
Mõnedes Lõuna-Euroopa riikides on palgakulud siiski juba alanenud, kuid Magnussoni sõnul võlakoorma ning töötuse järsu kasvu hinnaga. Hispaanias on 27% tööealistest tööta, Kreekas 30%. Riikide võlatase kasvab hirmutava kiirusega, kuid konkurentsivõime taastumiseni on ikka alles pikk maa minna.
"Mul on raske näha, kuidas see tee saab jätkuda, ilma et see sotsiaalselt vastuvõetamatuks muutuks," märgib Magnusson, viidates hiljuti uuesti Kreekas ja Portugalis tekkinud tagasilöökidele abiprogrammide tingimuste täitmisel.
Samas on Magnusson kindel, et EL ja Euroopa Keskpank teevad kõik, et ükski riik euroalalt ei lahkuks.
"Kui mõni riik valuutaliidust lahkub, siis sel põhjusel, et jätkamine on muutunud võimatuks sisepoliitilistel põhjustel," ütles Magnusson.
Kõik see ei tähenda, et pingutused euroala pangandusliidu loomiseks oleksid mõttetud. Magnussoni sõnul ei aita see küll konkurentsivõimet taastada, kuid stabiliseerib pangandussüsteemi. See omakorda võidab aega euroalal tasakaalu taastamiseks, mille võimalikkust ilmselgelt usutakse.
"Üks viis kuidas seda teha, on tagada, et pangandussüsteem kokku ei variseks. Seal on pangandusliidu loomine omal kohal, kuna me saame veel näha laenukahjumite kasvu nii Hispaania, Itaalia, Portugali kui teiste riikide pankades. Kui oleks võimalik sellise pangandusliidu loomine, kus oleksid sellised elemendid nagu ühtne hoiusegarantii, mis on kõige olulisem, siis võidetaks omale aega. Siis saab öelda, et ohtu ei ole, kuna rahal on sakslaste garantii. Seda aga ei taha jälle Põhja-Euroopa," ütles Magnusson.
Seotud lood
Kreeka sai esmaspäeval eurotsooni partneritelt ja Rahvusvaheliselt Valuutafondilt 6,8 miljardi euro suuruse abipaketi, mille tingimusteks olid ebapopulaarsed reformid.
Alcoa avalikustas eile öösel teise kvartali tulemused, kuid analüütikute ootused alumiiniumitootjale olid nõrgad, kirjutas CNBC.
Saksamaa keskpanga juht Jens Weidmann kordas nädalavahetusel, et euroala kriisi lahendus ei ole mitte keskpanga, vaid liikmesriikide kätes.
Riia uue ärikeskuse Preses Nama Kvartālsi ehitus liigub järjekindlalt edasi ning projekt on jõudnud olulisse järgmisse etappi. Kandekonstruktsioonide ja tehnosüsteemide kõrval käivad juba aktiivselt tulevaste üürnike büroopindade väljaehitustööd. Veel 28. augustini saab märkida projekti 8,5% tootlusega lunastustähtajani tagatud võlakirju.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
Loe lähemalt Äripäeva külastust
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Loe lähemalt Äripäeva külastust
Loe lähemalt Äripäeva külastust
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele