Euroala rahandusministrid Kreekaga kolmandal katsel

Kaalumisel on laenuintresside langetamine, võlgade tagasiostmine abilaenude vahenditega, Euroopa Keskpangas Kreeka võlakirjadelt teenitud kasumi Kreekale tagasi kandmine.

Agentuuri Bloomberg andmeil käivad suurimad vaidlused laenuintresside langetamise üle, mis tekitab olukorra, kus osad Kreeka abistajad laenavad turult ise kõrgema hinnaga kui oleks Kreeka abilaenu intress. See tähendaks esimest korda reaalset raha kaotust Kreekale antud abilaenudelt.

"Kõik joonisid maha oma punased jooned ja nii ei otsustatudki midagi," kommenteeris Petersoni rahvusvahelise majanduse instituudi teadur Jacob Kirkegaard läinud nädalal toimunud rahandusministrite kohtumist. Olulise tegurina poliitilises patiseisus näeb Kirkegaard turu surve puudumist.

Saksamaa, mis on suurim abipakettide rahastaja, ei ole nõus Kreeka võlga maha kandma, mis oleks äärmuslik abinõu, kuid mida on soovitanud kaaluda nii Saksamaa keskpanga juht Jens Weidmann kui IMF.

Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble arutas sellist võimalust kitsamas ringis oma paari kolleegiga 19. novembril Pariisis toimunud kohtumisel. Väidetavalt oli seal jutuks, et ühel päeval võib Saksamaa Kreeka võla osalise mahakirjutamisega nõustuda, tingimusel, et Ateena jätkab reforme. Sellele kohtumisele järgnenud eurogrupi arutelul oli Saksamaa aga taas Kreeka võlgade mahakandmise vastu.

Saksa väljaanne Welt am Sonntag kirjutas äsja, et arutusel on olnud Kreeka võlgade mahakandmine 2015. aasta järel.

Tuleval aastal on Saksamaal parlamendivalimised. Enne seda ei taha ükski poliitik jutuks võtta nii plahvatusohtlikku teemat nagu kahju Kreeka abilaenudelt.

Agentuuri Reuters teatel näitab Saksamaa valitsuse tellitud juriidiline analüüs, et kahju kandmine abilaenudelt rikub nii seda sätet Euroopa Liidu aluslepingutes, mille järgi riigid ei vastuta üksteise kohustuste eest, kui ka Saksamaa enda eelarveseadust, mis ei luba laenata riigile, mis ei pruugi olla võimeline laenu tagasi maksma. Kindlasti kaevataks kahju abilaenudelt ka Saksamaa konstitutsioonikohtusse, mis on juba Saksa valitsuse tiibu kriisi lahendamisel kärpinud.